Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 3. lennu lõpuaktus

Testide koostamine ja metoodika

Algab veebipõhine HITSA koolitus, kus pööratakse tähelepanu testide koostamisele ja metoodikale.
-----
Nüüdseks on koolitus juba lõpusirgel. Kursuse käigus valmis kaks veebipõhist väikest testide kogumikku. Mõlemad veebilehed sisaldavad joonestamise ülesandeid - TESTID ja JOONESTAMINE.

Mina ja mind ümbritsevate inimeste areng

"Tuleviku Õpetaja" koolituse viimase nädala ülesandeks oli vaja koostada nn. essee küsimustele toetudes. 

Käesoleva kursusega liitudes oli mul endal mõte, et pean kindlasti läbima kõik "Tuleviku Õpetaja" kursused. Õnn, et kursustel osalemisel ei järgita reeglit - iga uue kursuse läbimiseks peab olema läbitud eelmine. Esimene kursus eelneb teisele, teine kolmandale jne. Eneseanalüüs ehk nn. null-kursus on minu arust loomulik osa iga kursuse alguseks.

Ühes oma ajaveebi sissekandes mainisin, et kolleegid minu ümber peavad mind eksperdiks (seda Berlineri mudeli põhjal). Iga õpetaja on omal alal ekspert, professionaal. Minu rolliks on enamasti olla juhendaja, tugiisik, vahendaja, motiveerija, suunaja (igasugused ilusad tegevused) nii juhtkonnale, õpetajatele kui ka õpilastele. 

Haridustehnoloogina pean ma teadma digimaailmas toimuvaid muudatusi (arenguid). Leidma sobilikud digivahendid. Arvestama nn. kliendi vajadusi. 

Mul on hea meel, et null-kursusel pidi täitma haridutehnoloogiliste pädevuste mudeli. See annab väga hea ülevaate arengust. Ma ei arvanud kursuse alguses, et vahepeal pean selgeks tegema mõne digivahendi. Hea, et see tehtud sai.

Enamasti kasutan ikka vahendeid, mis on n-ö harjumuspäraseks saanud. Erinevad koolitused, kuhu ikka satun, annavad võimaluse tutvuda ka uute vahenditega. Võrreldes kursuse algust ja lõppu võin öelda, et sain teada mitmeid huvitavaid digivahendeid, suhelda teistes koolides töötavate õpetajatega ja e-õppe vormis oli võimalik asju ajada. Kaasaegne.

Huvitav aspekt kursusel - süüvimine iseendasse. Kõrvutades varem läbitud kursused antud kursusega, siis mulle kui läbijale jäi tunne, et käesoleva koolituse üheks pidevaks jooneks oli reflekteerimine, analüüsimine, kogemuste jagamine. Positiivne tegevus, mis annab võimaluse panustada tulevikku, vaadata endasse. 

Iga teadmine ja oskus tuleb kusagil talletada. Südamest teeb head meelt, et kursuse nädalate ülevaade on kõik ühes kohas kättesaadav. Hilisem lugemine tuletab ju kõik meelde. Ajaveebi nimigi ütleb seda, et õpetaja võib olla õppija rollis. 

Uus vahend - Socrative - pakub mulle juba nüüdki võimaluse rakendada seda avatud uste päeval koolis. Näidata seda võimalust ka peaaegu uutele kümnendikele. Suheldes koolituse raames katsetanud kolleegidega oli hea meel tõdeda, et üks nendest tahaks kasutada seda vahendit näiteks aine arvestuse tegemiseks. Ühendada test kiire hindamisega. Lihtsustada tagasiside saamist ja samas kinnistada teadmisi õpetaja seisukohalt. Digivahendi kasutamine, katsetamine ja edasi andmine (koolitamine) andis ettekujutuse selle rakendamisest. Lisavõimaluse külastada ka kolleegide tunde. 

Ideaalis peaks endale iga vahendi selgeks tegema. Õpetajad võivad küsida mida iganes (nt tahavad saada enda ainest lähtuvalt materjali - lihtsam tundi minna). See toob rohkem kasu minule sel juhul, kui vahendi pean selgeks tegema iseõppimise teel. Vaadates laiemas aspektist, siis digiteadmise rakendamine eeldab seda, et mul on ligipääs iga õpetaja õppekavasse või tundide kavasse. Võimalus näha kasutamise kohti. Siit koorub välja üks probleem - edasiõpetamine. Ma võin väita ja tõestada, et kolleegide hulgas leidub inimesi, kes katsetavad (proovivad) uusi vahendeid. Motivatsioon ja julge pealehakkamine. Samas on ka neid, kes on pessimistid. Nad võtavad teadmiseks, aga ma ei saa kunagi kindel olla, et seda vahendit rakendatakse tulevikus. Lähtuvalt sellest tuleb enda arengut silmas pidades õppida juurde seda motiveerimise osapoolt (vähemalt arvan).  

Mis motiveeriks õpetajat? Iga uus asi nõuab harjumist. Nii nagu mulle on ikka öeldud, kui õpetaja jääb hätta, siis mina olen võtta. Neid motiveerib minu entusiasm ja kannatlikkus. Tavaliselt õpetaja pöördub murega enne minu poole ja me koos leiame lahenduse. Koostöö. Samas olen ma mõelnud ideena, et kooli uude aastaplaani tuleks panna digipäevad õpetajatele. See annaks võimaluse õpetajal tutvuda läbi praktika erinevate vahenditega. Meil on juba olemas koolitused õpetajalt õpetajale, mis on peaaegu samasuguse sisuga.

Oma ainetest lähtuvalt tahes tahtmata pean kasutama digivahendeid. Aastast aastasse tuleb korrigeerimisi teha. Olgu seda siis seniste asjade uuendamine või mõne huvitava lahenduse sissetoomine. Tagasiside õpilastelt mängib siin suurt rolli.

Kogemuste jagamine ...

Kiires elutempos on tegemist, et asjadega valmis saada. Seekordne "Tuleviku õpetaja" koolituse ülesanne oli uue digivahendi kasutamise kogemuse jagamine kolleegidele. 

Kursusel oli soovitatud kasutusele võtta Demingi mudel ja selle põhjal siis analüüs.

• Eesmärgistamise/planeerimise etapp

PROOV: 
Katsetasin enda tunnis Socrative keskkonda, millest pikemalt oli juttu 23. veebruari sissekandes. 
IDEE ja EESMÄRK:
Socrative tundus huvitav, sest annaks näiteks õpetajal siseneda ka samasse keskkonda, kus õpilased igapäevaselt istuvad (nn laulatatud telefoniga). Muidugi saaks kasutada näiteks tulevikus toimuval e-päeval. Anda võimalus õpetajale nägemaks uut asja ja selle potentsiaali.
Eesmärk - haridustehnoloogi üks ülesannetest on ju vahendite tutvustamine. Enamasti iga uue vahendi õppimisel pean silmas pidama seda, et vahendit peaks saama kasutada kindlasti enda eriala tundides (juhul, kui ise õpin). Hiljem oskus seda õpetada ka teistele ehk vahendit peaksid saama kasutada ka teised, kellele teadmisi edasi annan. Alati tekib see koht, et kellele, kus ja kuidas. Tuleb leida vastus küsimusele "Mis on väljund ja mis kasu saab sellest õpetaja ja õpilane?" jne.
KELLELE ja KUIDAS:
Mõtlesin pingsalt, kuidas seda serveerida oma kolleegidele. Vaatasin käesoleva perioodi tunniplaani ja asi tundus keeruline, sest aeg koputab õlale. Leidsin õpetajate nimekirjast mõned innovaatilised ja hakkajad õpetajad, kes kindlasti prooviksid antud vahendit oma aine raames. 
Kokku sai lepitud eraviisilised õpetamised ja tundide külastused  - kiire tutvustus (keskkond, kasutamine, tulemused), milleks kasulik, kuidas rakendada ja mida see annaks. Lisaks jutu sisse seda, mida isiklikult olin kogenud ja mida see andis. 
HETKEOLUKORD:
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis tehakse koolitusi, mille raames õpitakse uusi asju (ka digivahendeid). Samas tuleb tõdeda, et tuleks hakata mõnda asja uuesti meelde tuletama või näidata ka uuemaid. Minu kui haridustehnoloogi peamine ülesanne on kolleegide koolitamine. Enamasti teen eraviisilisi koolitusi ja mis nagu näha annavad paremaid tulemusi. Vajadusel saab tehtud ka seminare. 
Eks asjade nägemine ole ikka vaataja silmades. Üldiselt ollakse nõus õppima juurde uusi teadmisi. Õppimine ja õpetamine on muutunud. Arenemise võimalusi on. Aeg seab omad piirid. Kui suudan õpetajatele midagi selgeks teha ja seda kasutatakse, siis olen oma panuse andnud :)

• Teostamise etapp

PLAAN:
Eelmises etapist lähtuvalt tutvustasin digivahendit õpetajatele, keda sain kiiresti kätte ja kelle tunnis ma nägin vahendi kasutamisel potentsiaali. Õpetajad ainete järgi - inglise keel ja rahvuslik käsitöö. Ühele õpetajale andsin võimaluse tutvuda vahendiga veebipõhiselt ja seejärel teisele näitasin vahendit silmast silma vestlusel. Näidisena kasutasin enda tehtud küsitlust ja visualiseerisin enda nutitelefoni kaudu vastamist (viimast siis mõlemale). 
Pakkusin õpetajatele välja, et katsetame vahendit nende aine raames. Koostöös valmistasime ette tundide sisud ehk kus, kuidas ja mil viisil vahendit kasutada. Nii ju tekib kindlus õpetajal, et ta teab, mida ta teeb ja kuidas asi toimib.
INGLISE KEEL:
Antud aines sai valmistatud ette tund, kus õpilased pidid vastama raamatus olevatele küsimustele. Nende hulgas siis lünktekstid ja sõnade vastavusse seadmine. Katsetajateks osutus minu enda klass. Viibisin ise ka tunnis kohal. Õpetaja alustas tundi tavalise sissejuhatusega teemasse ja seejärel avas veebis vastamiseks lehekülje. Õpilastele andis ette aadressi ja nn toanumbri. 
Õpilastele anti ette ligemale 50 küsimusega tagasiside ankeet, kus viimane küsimus oli antud vahendi kohta ehk kuidas tundus selline vastamine.
RAHVUSLIK KÄSITÖÖ:
Käsitöö aines sattus tund olema teoreetiline, kus õpilased tutvusid erinevate rahvariietega - särgid, kleidid, ehted jne. Õpetajaga oli ettevalmistatud ettakande. Õpilaste tunni sisu või teadmiste kontrolliks oli võtta Socrative keskkonnas tehtud tagasiside ankeet, mis võrreldes inglise keelega sisaldas pilte ehk arva ära, mis on pildil ja loetelust õige vastuse leidmist. Seega õpilased pidid vastama nende teadmiste põhjal, mida nad mõned minutid tagasi said. Testi tegemiseks andis õpetaja samuti ette aadressi koos toanumbriga. Siin andsid õpilased märksõnadega tagasiside.

• Analüüsimise ja parendamise etapp

TAGASISIDE:
Inglise keele õpetaja:
- Iga vastuse juures sai õpilane tagasiside - õpetaja tahtis seda, et õpilased saavad hiljem teada, mis on õiged vastused.
+ Vastuseid saab hiljem salvestada ja saab ka hinde nende põhjal panna.
+ Võimalus e-päevaks.
Rahvusliku käsitöö õpetaja:
- Ei saanud koostada küsimust, kus on mitu õiget vastust.
+ Testi sai lisada pilte.
Õpilased:
- Kui küsitakse mingi õpiku ülesande kohta (nt lünkade täitmine) ja vastuse jaoks tuleb infot otsida, siis eelnevalt tuleks lüngad täita õpikus ja seejärel nutitelefoni kaudu vastused sisestada.
+ Mugav, hea, mõnus, teinekordki.
+ Vaheldus tavapärasele tunnile.
ÕPPISIN:
*. Õpitud digivahend on tore. Seda saab ka siis kasutada, kui õpetaja on juhuslikult haigeks jäänud. 
*. Inglise keele õpetajalt saadud tagasiside põhjal näen, et jäi näitamata üks võimalus või koht, kus saab määrata, kas õpilane saab kohe tagasiside või mitte. Lisaks ka küsimuste järjekorra muutmine.
*. Kolleegidega mõtteid vahetades tulevad alati välja huvitavad ideed ja võimalused. Nagu ka nüüd, kuidas Socrative keskkonda paremini ära kasutada. Näiteks sisseastumistesti tegemiseks, tunnimaterjali kinnistamiseks.
HÄSTI ja HALVASTI:
*. Hea meel on, et valitud õpetajad tulid vastu digivahendi katsetamisel.
*. Harjumine ja juurutamine võtab aega. Mõte kiideti heaks.
*. Nutivahendeid (telefone, tahvelarvuteid) ei pruugi kõigil olla.
*. Wifi ei levi kõikidesse ruumidesse.
TULEVIK:
*. Vahendit ja selle võimalusi tuleks laiemalt publitseerida (näidata).
*. Trükitud juhendi loomine :)

Uurimistöö kasutamine LTT suunal

Algab Tallinna Tehnikaülikooli õpetajakoolitus. Loodan saada juhtnööre uurimistööde loomisest ja juhendamisest loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia eriala tööde juures. Koolitus toimub neljal kontaktpäeval, mille juurde kuulub ka iseseisev tööde tegemine. Kursusel osalen koos kahe enda kooli kolleegiga. Koostöös ju peitub jõud.
---------
Koolituse periood on nüüdseks läbi ja tänu sellele sain teadmise, et Poska kooli uurimistööde korraldus on väga hästi läbi mõeldud.

Uus digivahend

Jaan Poska Gümnaasiumis on tulemas huvitav päev, mis kannab nime "Poska Akadeemia". Tutvustatakse erinevaid uurimistöid ja ka praktilisi töid. Osalejatele pakutakse võimalust osaleda umbes kümnes erinevas töötoas. Täpne info nende kohta veel selgub.
Projektis on mul mitmeid ülesandeid, kuid näiteks üks nendest on eelregistreerimise vormi loomine ja töötubade registreerimine. Veebipõhiseid küsitluse või registreerimise vorme on olemas mitmeid ja mida leiab ka Koolielu lehelt. Ise olen aktiivne kasutaja Google keskkonnas, siis valisin eelregistreerimise vormi tegemiseks just Google Form lahenduse.
Google Form kohta on teinud õpetuse näiteks Laine Aluoja. Oma kursuse "Uurimistööde alused" juures kasutan ka Kairi Osula õpetuse ja lisaks Mart Laanpere video. Tuleb välja, et paljud inimesed on antud keskkonda heaks pidanud, sest on lihtsasti kasutatav ja seda on kerge õpilastele edasi õpetada. Kuna antud digivahend oli mulle juba tuttav, siis valisin midagi muud.

• Milline ja miks?

"Poska Akadeemia" päeval on mul plaanis läbi viia kaks töötuba, kus ühes tahaks kasutada mobiilset tagasiside saamist. Uurisin Koolielu veebilehte ja nägin seal sellist keskkonda nagu Socrative. Olin sellest kuulnud ja näinud katsetamist, kuid ise polnud seda näppinud.
Ingrid Maadvere on selle kohta teinud päris põhjalikud juhendid - alustades keskkonnast ja lõpetades näitega.

• Katse ehk avastusõpe?

Mõtlesin uurida antud keskkonda ilma õpetust vaatamata. Keskkonda kasutamiseks tuli luua kasutaja, millega sain kiiresti hakkama. Sisenesin keskkonda õpetaja rollis. Esmasel pilgul - inglisekeelne keskkond, mõistetavad lühikesed sõnad. Valisin küsimustiku loomise võimaluse. 

Mul oli õpilastega plaanis teha tund, kus ...

1. ... saadakse teadmised uurimistöö koostamise kohta (video).
2. ... vastatakse küsimustele, mida õpetaja on loonud 1. kohta,
3. ... räägime kooli uurimistööde juhendist ja korraldusest.
4. ... jagan retsenseerimise juhendi ja tööd.

Esimene punkti video vaatasin läbi ja koostasin paberile 6 küsimust. Video ise kestab umbes 23 minutit. Arvestasin mõttes küsimuste vastamisele maksimaalselt 7-10 minutit, sest kõik sõltub sellest, kas ...

1. ... õpilastel on olemas nutitelefonid või tahvelarvutid, 
2. ... selles ruumis, kus pidin tundi andma, on olemas piisav wifi-ühendus.

Paberile tehtud küsimused olid enamasti stiilis lühivastus või valikvastus:

*. Eesnimi ja perekonnanimi

*. Millistest osadest koosneb hea uurimistöö - pakkusin valikuna kahte kombinatsiooni (videos oli toodud punktidena)?

*. Milliseid linde mainis eelmise korra videos Mart Laanpere?

*. Millisest valdkonnast toodi videos kõige rohkem näiteid?

*. Kus kasutatakse arvutit uurimistöödes ehk millistes valdkondades?

*. Milliseid toodud programmidest (loetelus) kasutatakse küsimustike tegemiseks?

*. Milline oleks see valdkond või teema, mida tahaksid uurida?  - sellest sõltub ka juhendajate koormus

Küsimuste järjekordi sain muuta kasutades selleks nooli. Kui jäin esialgse asjaga rahule, salvestasin. Küsimustiku versiooni sain valmis. Vaja oli seda nüüd katsetada. Õnneks oli olemas nutitelefon. Kirjutasin veebiaadressi http://m.socrative.com ja sisestasin numbri, mida kuvati mulle peale salvestamist. Nägin kirja, et õpetaja peab avama küsimustiku. Loogiliselt võttes liikusin arvutis keskkonna pealehele ja nägin seal linki "Start Quiz". Valisin selle alt enda loodud testi ja sisenesin vaatesse. Koheselt avanes ka nutitelefonis keskkond ja sai hakata vastama. Iga küsimus kuvatakse eraldi peale "Submit" lingi vajutamist. Lõpus oli võimalus lõpetada test ja õpetajana sain tulemusi näha.

• Probleemid?

Proovisin katset järgmisel päeval ja tulid välja need probleemid, mida arvasin ja eelnevalt ka välja tõin. Esimesele punktile leidsin lahenduse, kui pakkusin välja paaristöö või selle, et ühes seadmes on võimalus vastata mitmel inimesel. Teisele probleemile pidin otsima lahendust infojuhi käest. Enamus sai siiski mobiilset katsetust proovida.

• Kasutamine?

Socrative mobiilset lahendust saaksid kasutada kõik, kes vähegi tahavad oma ellu nn vürsti lisada. Tundides saaks peaaegu (sõltub vahenditest) kiiresti tagasisidena kasutada. Õpilased saavad ka ise näiteks e-päevade raames samasuguse asja valmis teha. Lapsevanemad - sünnipäevade sisustamiseks :). 

Praegune vaatepilt õpilaste tehnoloogia kasutamisele näitab seda, et nad üha rohkem kasutavad nutiseadmeid.  Miks mitte õpetajad või lapsevanemad ei peaks ka neid kasutama ehk liikuma sinna, kus on noored. Maailmapildi avardamine ja tehnoloogia kasutamise õppimine. Tulevik, kuhu poole me liigume ehk võta oma seade kaasa ja kasuta.

• Uuring?

Ingrid Maadvere on teinud ise uuringut mobiilse tagasiside vahendite kohta ehk siis ülevaade. Huvitavad arutelud ja uuringud, mida leidsin:

*. Hussein, S. 2012. Socrative: A Unique Classroom Response System.  http://msuweb.montclair.edu/~husseins/ELD/ELD_12_Socrative.pdf. (23.02.2014).

*. Rudey, D. 2013. Socrative – A 21st Century Way to Assess.  http://www.emergingedtech.com/2013/08/socrative-a-21st-century-way-to-assess-as-easy-as-raising-your-hand/. (23.02.2014).

*. Hagler, B. Creating Thinkers with BYOT. 2013. BYOT Network. http://byotnetwork.com/tag/socrative/. (23.02. 2014).
*. Reilly, A. 2014. Socrative Revisited. http://usd308tech.weebly.com/1/post/2014/01/socrative-revisited.html. (23.02.2014).
*.  Pitler, H. Ross Hubbell, E. Kuhn, M. 2012. Using technology with classroom instruction that works. Alexandria, Va. : Association for Supervision and Curriculum Development.
*- Gillispie, M. 2013. From Notepad to IPad: Using Apps and Web Tools to Engage a New Generation of Students. Routledge.
*. http://www.pearltrees.com/#/N-u=1_692846&N-p=61345882&N-s=1_6089958&N-f=1_6089958&N-fa=6089958. (23.02.2014).
*. http://educationwebcloud.blogspot.com/2012/02/using-socrative-to-help-students.html. (23.02.2014).

• Õppisin?

Iga uus asi nõuab kohanemist ja antud juhul keskkonnaga harjumist. Vaatasin lõpuks läbi ka juhendid :) ja ma arvan, et antud vahendi kasutamine ei peaks raske olema. Juba pean seda digivahendit edasi õpetama ka teistele. Õpetamine leiab varsti küll aset, kuid tean, et iseõppimine on üks ja teistele õpetamine on teine. Kindlasti need, kellele õpetan, esitavad mulle selliseid küsimusi, millele ma  ei pruugi kohe vastust anda või siis nagu alati, otsime mõne muu lahenduse.

Mul on hea meel, et sain sellist digivahendit kasutada ja oma tundi natuke teistmoodi läbi viia või nüansi lisada. Julge pealehakkamine on pool võitu.  Olen saanud ka kogemuse võrra rikkamaks. Kindlasti proovin seda vahendit ka tulevasel akadeemiapäeval.

Vabariigi aastapäeva aktus

Täna toimus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi Eesti vabariigi aktus Kõrgemas Sõjakoolis. Pilte päevast saab näha SIIT.

Kogu sündmuste jada algas kooli juurest, kus tõmmati lipumasti kooli lipp ja seejärel seati sammud Kõrgemasse Sõjakooli. Mul on hea meel, et kõik läks plaanipäraselt. Peaesineja Urmas Roosimaa tegi väga hea kõne, kuhu oli põimitud nii minevik, olevik kui ka tulevik. Õpilased said näidata oma oskusi nii laulus kui tantsus. Vürtsi lisas ka õpilastele kui ka õpetajatele jagatud tunnustamised.
-------
Mul on hea meel, et mul on selline klass ja kolleegid, kelle peale saab loota. Tänane aktus oli ju minu klassi korraldada. Heast plaanist on alati kasu :)

Eneseanalüüs tulevikus

Tuleviku õpetaja koolituse esimese nädala ülesanne sai üsna kiiresti valmis. Seekordne nõuab aga süvenemist ja analüüsi. Reflektsiooni koostamiseks anti ette mõned pidepunktid:

1. Mõelda enda kui õpetaja professionaalsele arengule laiemas plaanis ja selle kajastamisel võiks abiks olla Berlineri mudel ja õpetaja kutsestandard.  

10 aastat tagasi ei suutnud ma veel uskuda ja soovida, et minust saab kunagi õpetaja. Olgugi, et gümnaasiumi lõpus tehtud isiksuse test näitas, et mulle sobivad kõige rohkem elukutsed, mis on seotud õpetamise ja hooldamisega. Kasutades D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooriat, siis ...

• Noviitsi ehk uustulnuka tase

... esimene aasta õpetajana praeguses Tartu Mart Reiniku Koolis oli minu jaoks üldse väga keeruline, sest selleks hetkeks ei olnud ma läbinud ühtegi õpetajakoolitust ja alustamine oli raske. Käimas oli tol hetkel viimane aasta infotehnoloogia eriala õppimisel. Vajalike õpetamise materjale ei olnud. Ainuke abi oli koolipoolne kava, mida peaks õpetama ja kui palju. Koolis said eeskujuks ja abiks minu enda õpetajad ja õppejõud ning muidugi isiklik motivatsioon midagi uut õppida ja samas anda seda edasi ka oma õpilastele. Loodud said esimesed materjalid programmidest, mida olin ise kasutanud (uued teadmised inglise keelsed – tõlkimine ja rakendamine). Materjalide loomine tekstitöötlusprogrammis ja pilditöötluses ning veebipõhises programmeerimises. Õppimine läbi praktilise tegevuse.

• Edasijõudnud algaja tase

... esimese aasta ristsed olin kätte saanud ja tekkis tahtmine täiustada ning samas lihtsustada oma tööd. Magistrantuuri esimesel aastal tegin koostöös teiste tudengitega veebipõhise infosüsteemi, kuhu mina kui õpetaja riputasin üles õppematerjalid ja ülesanded. Õpilastel olid enda kasutajad ja nad said ülesandeid esitada süsteemi kaudu ning oli võimalik teha tööd ka väljaspool kooli. Keskkond, mis siiani on alles kollis.pri.ee. See oli ka aeg, mis andis võimaluse esimesel aastal tehtud töid täiustada. Tekkisid ka esimesed nn mentorid (Anna Villems ja Eno Tõnisson), kes näitasid esimesi erinevaid keskkondi ja võimalusi koolide jaoks ehk õpetamiseks koolis. Õpitut sai kergesti rakendada õppetöös. Isiklikus arengus oli esimene ja teine aasta nn vundamendi rajamine.

• Kompetentse õpetaja tase

... kolmandal-neljandal aastal toimus õppimises pööre, sest tulevikku arvestades pidin tegema kaks magistrit korraga ja samal ajal ka õpetajana tööd jätkama. Õpingud ja töö ning huvid käsikäes. Kes käesolevat ajaveebi õppeaastate vahemikku vaatab, siis näeb seal rida huvitavaid asju, mida ma järgmised aastad enda arendamiseks tegin. Viiendal aastal hakkasin koos kolleegidega käima erinevatel koolitustel ja üritustel. Tekkis hasart, mis pani silmad särama. Lihtsalt ei suutnud vastu panna näiteks tol hetkel Koolielu haridusportaalis ja Tiigrihüppes olnud koolitustele. See ei olnud lihtsalt asja tegemise või punktikese kirja panemiseks. Ma tahtsin õppida ja seda õpitut sai kohe rakendada ka õpilaste peal. Iga uue asja õppimisel tuli vaadata ette ehk tulevikku – kus kasutada, kuhu see asi paremini sobib jne. Suureks eeskujuks sai Ingrid Maadvere oma entusiastiga. Tekkisid esimesed eraviisilised koolitused, mis andsid tõuke ja väljundi praegusele töökohale. Tuge vajasid peale õpilaste ka kolleegid. Kõige olulisem asi õppimisel ja õpetamisel oli see teadmine, et kui hästi planeerida oma aega, siis on võimalik liigutada mägesid.

• Vilunud õpetaja tase

... käesolevat taset peaks iseloomustama oskus otsustada ja näha asju terviklikult. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis magistrantuuris oli vaja teha kaks eriala korraga ja üks neist oli pedagoogiline. Üsna suure tõuke sel ajal andis kursuste nagu„Pedagoogilise psühholoogia alused“ (siit õppejõu E. Krulli mõjutused) ja „Pedagoogika alused“ (siin aga J. Mikk, P. Luik, J. Ginter) läbimine. See, mida varem pidasin tavapäraseks teadmiseks, siis nüüd sai kokku tervikpilt ja sealt edasi liikusid mõtted tuleviku õpetamisse. Äratuntavad seosed. Samal ajal (6-7 aasta õpetajana) tekkis minu suhtlusringkonda erinevate kallakutega (oskustega) inimesi. Just läbi suhtluse sai alguse uute võimaluste rakendamine õppetöös. Hakkasin looma ka ise materjale teistele õpetajatele ja need ilmusid Koolielu portaalis. Muutus ka õpetamise vorm. Hakkasin harrastama üha rohkem õpetamisel e-õpet. Tekkisid tervikmaterjalid. Nii nagu keegi kunagi ütles, et veebipõhine õpe eeldab uut pedagoogilist lähenemist õpetamisele (seda see kindlasti on), mille käigus ei pöörata niivõrd tähelepanu õppematerjalidele ja sisu edastamisele, vaid õppijale ja õppeprotsessile. Iseseisev õppimine. Sel hetkel tundus, et õpilased (eriti nooremas kooliastmes) vajavad silmsidet õpetajaga ja suulist juhendamist. Olin viimast aastat põhikooli õpilastega (Raatuses kui ka Reiniku koolis). Rääkides gümnaasiumi osast, siis seal võib seda kasutada. Oma enda veebipõhisest infosüsteemist liikusin ainetega Moodle keskkonda. Rohkem võtsin ise koolitusi e-õppena. Kehtis ja kehtib ka siiani, et kuulan ja seejärel otsustan, mida oleks kõige otstarbekam õpetamise viis (jälgin õpilasi, küsin arvamusi). 

• Ekspertõpetaja tase

... ei tunne võib-olla ennast eksperdina, kuid peetakse eksperdiks. Eks ikka ole elus selliseid asju, mille peale kohe ei tule, kuid samas intuitiivset otsustamist tule sagedasti ette. Kursused püüan loogiliselt üles ehitada arvestades eelkõige nii õpilase arengut kui ka enda vajadusi. Viimased kolm õppeaastat olen töötanud Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja tegelenud sellega, mida süda ihaldab. Haridustehnoloogina olen abikäsi õpetajatele ja juhtkonnale. Õpetajana pakun tuge õpilastele. Igasugused muudatused õppekavades, kooli sisehindamises, õppetöös jne on tinginud kiirete otsuste tegemise. Õppetöös on toimunud erinevad arengud. Erialased õpetamised lähevad ilma pikema arutluseta ja enamasti automaatselt. Uued teadmised ja oskused õpin selgeks kiiresti ja loodetavasti süvenenult. Tihti tuleb tegeleda igapäevaste probleemide lahendamistega. Kogu aeg tuleb hoida pilk tuleviku suunas.

2. Keskenduda enda professionaalsele arengule digivahendite kasutajana.

Ajavahemikus 2005 - 2013 olen õppinud kasutama erinevaid digivahendeid. Kõige tihedamini ehk igapäevaselt kasutan Moodle keskkonda ja sealseid võimalusi. Olen oma kooli jaoks administraatoriks ja koolitajaks. Antud keskkonda olen tutvustanud läbi koolituse ka enda kooli õpetajatele ja on tore näha, et mitmed on selle ka omaks võtnud. Minu eesmärgiks on teha õpetajad sinasõbraks antud keskkonna võimalustega. Kuna õppeaineid ja õpetajate kogemused on erinevad, siis tuleb igale ühele leida see õige lahendus Moodle keskkonna kasutamiseks.

Kui nüüd liikuda tulevikust minevikku, siis ...

GeoGebra - vajadusel matemaatika tunni lihtsustamiseks õpitud Google vahendid - minu igapäevane vahend nii suhtlemisel, küsitluste loomisel, ajaveebi pidamisel jne NetBeans - programmeerimiseks vajalik Second Life - keskkond, mis annab võimaluse reaalsusest eemalduda OpenOffice - võimalus teiste kontoritarkvarade kõrval vajalikke asju vormistada Microsoft Office - tuntud ja enamasti asendamatu  GIMP - piltide töötlemist tuleb tihti ette Inkscape - sama, mis eelmine Windows Live Movie Maker - oma teadmiste vms asjade illustreerimine läbi video Getwapps - kogumiku loomine HotPotatoes - lihtne võimalus teste teha Lemill - näiteks võimalus materjali või tunni loomiseks FileZilla - kiire abimees failide transportimiseks Mixbook - veebipõhine e-raamatu võimalus Go! Animate - animatsiooni loomine

Libre Office - seoses MO tasuliseks minekuga uue teadmise õppimine Solid Edge - joonestamine Scratch - programmeerimine LOGO - jälle programmeerimine Weebly -  Webquest - üks võimalus tundide läbiviimseks  Audacity - muusikaliste teoste muutmine Microsoft Expression - veebidisaini rakendused CamStudio - tummfilmide tegemine HTML-Kit - veebilehtede loomine Kubbu - testide loomine Exe Learning - tervikliku õpiobjekti loomine PicMonkey - veebipõhine pilditöötlus PurposeGames - mäng Screen-o-matic Panraven - e-raamatuke Myebook -e-raamatu vahend jne

Nagu näha, siis õpitud on mitmeid keskkondi ja programme kasutama (mõned näited toodud lingina). Igapäevaselt on antud nimekirjast kasutamisel umbes kümmekond. Enamasti on eesmärk näidata oma õppematerjale (lisaks ülesanded, testid jne) mitmekülgsena. 

3. Analüüsida, kuidas digivahendite kasutamine ja sellekohaste oskuste areng on mõjutanud/mõjutab minu professionaalset arengut üldisemalt.

Arvan, et ees ootab kindlasti suurte otsuste tegemine ehk näiteks eelnevalt toodu vahendite õpetamine õpetajatele ja siis kõrvalt vaatajana suunamine (rohkem haridustehnoloogilist tööd). Samas loodan, et õpilaste õpetamine ei kao ära, sest kuidas ma muidu teaks, milliste vahendite jne kaudu näidata või suunata nende õpetajaid. Isiklikus plaanis loodan kõike eelnevalt õpitut uuesti läbi teha ja leida nendele vahendite väärilise koha minu õpetamiste seas. Professionaalse arengu vaatamiseks sai juba eelmises sissekandes tehtud haridustehnoloogilist pädevusmudelit silmas pidades fail ja sellest tulenevalt võiks öelda, et digivahendite kasutamise on võrreldes õpetajaks alustamise aastatega arenenud ehk täiendatud on ennast juba piisavalt. Rohkem võiks olla nende teadmiste edasiandmist.

4. "SIBULA" mudel õpetaja professionaalse arengu vaatevinklis.

• KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin? See tasand viitab kõigele sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast (nt õppekava, koolikultuur jne)

Töötan Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis haridustehnoloogina, kuid samas annan ka selliseid kursuseid nagu joonestamine, veebidisain, infopädevus, joonestamine, uurimistööde alused. Olen kahel eelneval õppeaastal andnud ka programmeerimise tunde. 2011. aastal tööle asudes oli kõik minu jaoks uus. Kohanemine uue direktoriga ja nende võimalustega, millega tuli silmitsi seista. Nüüdseks võib öelda, et kahe õppeaasta vältel olen suutnud ennast arendada (koolitused, üritused, suhtlemine). Lisaks ma tundide sisustamisele on lisandunud erinevad kooli puudutavate asjade tegemine - õppekavad, arengukavad, sisehindamine, kursuste tagasisided, koolitused, ürituste korraldamises kaasalöömine, klassijuhatamine jne. Üsna palju on viimasel ajal tegemist olnud üldise koolielu puudutavate küsimuste lahendamisega ehk kokkupuuted näiteks õppealajuhataja ülesannetega.

• KÄITUMINE -  Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele.

Kuidas näiteks eelnevalt toodud "lisandunud asjadega" toime tulla? Eks ikka kõige paremini aitab aja planeerimine. Samas piinab ka väsimus, aga kõikidesse nendesse väljakutsetesse tuleks suhtuda positiivselt. Kõige olulisem on asjadest saada kätte üldpilt, enda osa sellest välja peilida ja anda parim. Vajadusel pakkuda tuge, leida lahendusi jne.

• PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?

Minu kolleegid on välja toonud järgmise, et ma pole suutnud selgeks saada sõna "EI" ütlemist. Tänu sellele olen n-ö see inimene, kes aitab kõiki nii palju ja hästi või halvasti kui oskan. Mulle meeldib osaleda erinevatel koolitustel, milles ma näen, et sealt tulenev teadmine annab võimaluse oma ainet/aineid paremini edasi anda. Milles olen ma pädev? Kes inimest ikka kiidab kui inimene ise. :)

Huvitaval kombel tunnen ennast (hetkel) nagu kala veel hoopis oma huvialas ehk käsitöö tegemisel. Siit lähtuvalt olen leidnud ka seose joonestamise kursuse õpetamiseks, mis omakorda on seoses arvutipõhise õppega. Sügavuti oma mälus sorides leian, et olen pädev aitama õpetajaid kohaneda e-õppega ja veebipõhiste vahenditega. 

• TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale,  mis on sageli tundmatu.

Mõned elulised teadmised ei ole õpitavad, kui neid läbi ei tee ehk ainult teooria teadmistega ei pruugi alati läbi lüüa. Ilma riski võtmata ei pruugi me omandada uusi teadmisi. Julge pealehakkamine on pool võitu. Takistuste ilmnemisel ei tuleks alla anda. Tean seda omast kogemusest. Mis halvasti see uuesti. Seda näiteks siis, kui ma midagi konkreetsel hetkel ei tea, siis tavaliselt päeva-paari pärast tean vastust ja oskan sellel teemal ka midagi öelda.

• IDENTITEET  – Kes ma olen (oma tööga seoses)? Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.

Oma tööga seoses - tööle tuleb tulla rõõmsalt (mitte vastumeelselt). Võib-olla ei ole ma veel piisavalt saanud tegeleda oma haridustehnoloogilise tööga, kuid praegune töökorraldus meeldib mulle ka. Ma olen inimene (nagu eelnevalt ka juba mainitud), kes aitab nii palju kui suudab. Enamasti ikka erialaliselt ja vastavalt oskustele.

• MISSIOON – Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule? Arutletakse näiteks selle üle, miks inimene otsustas saada õpetajaks. Lisaks üldised maailmavaatelised küsimused.

Tuleb tunda ja peab olema näha, et oled oodatud, sinust peetakse lugu, sinu arvamusega arvestatakse. Öeldakse, et aastad pole vennad. Sama võib väita ka õppeaastate kohta. Nagu ma oma kunagises ajaveebi sissekandes olen öelnud "Õpetajaks olemine ei ole kerge töö" (pikemalt siit). Kelle pärast ma kooli tööl käin? - õpilased ja kolleegid. Miks just õpetaja? - sest muud ma rohkem enam juurde õppida ei suuda ja õpetajaks olemine on saanud omaseks. Mis inspireerib? - eespool juba mainitud, kuid eks ikka need inimesed, kes on minu eelkäijad mitte ainult minu töökohas vaid ka väljaspoolt. Mis on minu jaoks oluline? - see, et meie õpetajaskond on suuteline tegema koostööd ja millest võib välja kasvada midagi suurt.

Talvel sportima

Õues on meeldivalt miinuseid ja meie kooli õpilastel toimub täna pärastlõunane talispordipäev. Seoses õpilasuurimisega on kahel õpilasel ette nähtud sellise päeva korraldamine. Ootused on suured. Loodetavasti tuleb ka päike välja :)

------
Üritus leidis aset Tartu Lauluväljaku platsil. Tegeldi erinevate spordialadega. Igas punktis said õpilased koguda punkte. Võistluse võitis kõige aktiivsem klass. Minu klassi õpilane sai disc-golfis esikoha. Super!

Tuleviku Õpetaja eelmoodul

Mõtlesin vahepeal sellisele koolitusprogrammile nagu "Tuleviku Õpetaja" (kuulsin sellest haridustehnoloogide suvekoolis).

Programmi esimene eelmoodul kannab pealkirja "Õpetaja pädevused digiajastul". Uurisin toodud õppematerjale (asjalikud peab ütlema) ja vaatasin, et seal tuleb sooritada kaks ülesannet.

Esimene neist kannab nime "Digitaalse arengumapi koostamine". Lugesin  sisu läbi ja jäin mõtlema. Mõned aastad tagasi alustasin ma oma e-portfoolioga ja järelikult see ongi minu digitaalne arengumapp ning siia peaks lisanduma ka käesolev ajaveeb.

Teine ülesanne on aga "Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine". Laadisin alla ja vaatasin toodud punkte eneseanalüüsiks. Mulle meenus, et olen sellist lehte kunagi eelmise aasta lõpus täitnud aadressil koolitused.e-ope.ee.

Peale failides tuhnimist leidsin sel hetkel täidetud FAILI ja kõrvutasin alla laetuga. Mõlemas dokumendis on sarnaseid kohti. Täitsin ka teise FAILI.

Viimase ülesande juurde on vaja kirjutada ka väike analüüs ehk siis milliseid mooduleid ma peaksin kindlasti õppima. Kuna ükski õppimine või teadmine ei tohiks mööda külgi alla voolata ja samas kordamine on tarkuse ema, siis mõtlesin, et proovin läbida kõik moodulid. Eks näis, kui kiiresti, aga kindel tahtmine on läbida.

E-päev Poskas

Täna toimub järjekordne e-päev Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastele. Õpetajad on ette valmistanud erinevad e-tunnid. Päeva veebilehte võib näha SIIT. 
Õpetajatele on ette nähtud järjekordne sisekoolitus sarjast "Õpetajalt õpetajale". Seekord on külalisesinejaks Aime Punga (HTG õppealajuhtaja). Peatutakse järgmistel teemadel: hindamine perioodõppes, õpilase arengu toetamine, kogemuste jagamine kolleegidega. Lisaks saavad sõna meie kooli õpetajad, et tutvustada kolleegidele enda tundide hindamist.
Et tuua kooli innovaatilisi lahendusi, siis seekord on ka väike ettekanne ette nähtud firmalt Datel, kes tutvustab tahvelarvutite kasutamist õppetöös.

Tiiger möllab koolis

Kindlasti on mitmed kuulnud selliset ettevõtmisest nagu "Kutsu ProgeTiiger kooli". Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ja HITSA koostöös toimuvad ProgeTiigri programmi raames koolikülastused. Kutsusin ka meie kooli inimesed kohale. Toimus kaks huvitavat tundi erinevate klasside õpilastele. Neile anti ülevaade programmeerimisest ja IT erialast. Lisaks said õpilased võimaluse ise teha väikene kood ja näha tulemusi programmeerimiskeeles Python.