- Mõelda enda kui õpetaja professionaalsele arengule laiemas plaanis ja selle kajastamisel võiks abiks olla Berlineri mudel ja õpetaja kutsestandard.
10 aastat tagasi ei
suutnud ma veel uskuda ja soovida, et minust saab kunagi õpetaja. Olgugi, et
gümnaasiumi lõpus tehtud isiksuse test näitas, et mulle sobivad kõige
rohkem elukutsed, mis on seotud õpetamise ja hooldamisega. Kasutades D. Berlineri
õpetaja kompetentsusastmete arenguteooriat, siis ...
- Noviitsi ehk uustulnuka tase
... esimene aasta
õpetajana praeguses Tartu Mart Reiniku Koolis oli minu jaoks üldse väga keeruline, sest selleks hetkeks ei olnud ma
läbinud ühtegi õpetajakoolitust ja alustamine oli raske. Käimas oli tol hetkel viimane aasta infotehnoloogia eriala õppimisel. Vajalike õpetamise materjale ei olnud. Ainuke abi oli koolipoolne kava, mida peaks õpetama ja kui palju. Koolis said eeskujuks ja abiks minu enda
õpetajad ja õppejõud ning muidugi isiklik motivatsioon midagi uut
õppida ja samas anda seda edasi ka oma õpilastele. Loodud said esimesed materjalid programmidest, mida olin ise kasutanud (uued teadmised
inglise keelsed – tõlkimine ja rakendamine). Materjalide loomine
tekstitöötlusprogrammis ja pilditöötluses ning veebipõhises programmeerimises. Õppimine läbi praktilise tegevuse.
- Edasijõudnud algaja tase
... esimese aasta
ristsed olin kätte saanud ja tekkis tahtmine täiustada ning samas lihtsustada oma
tööd. Magistrantuuri esimesel aastal tegin koostöös teiste tudengitega
veebipõhise infosüsteemi, kuhu mina kui õpetaja riputasin üles õppematerjalid
ja ülesanded. Õpilastel olid enda kasutajad ja nad said ülesandeid esitada
süsteemi kaudu ning oli võimalik teha tööd ka väljaspool kooli. Keskkond, mis siiani
on alles kollis.pri.ee. See oli ka aeg, mis
andis võimaluse esimesel aastal tehtud töid täiustada. Tekkisid ka esimesed nn
mentorid (Anna Villems ja Eno Tõnisson), kes näitasid esimesi erinevaid
keskkondi ja võimalusi koolide jaoks ehk õpetamiseks koolis. Õpitut sai
kergesti rakendada õppetöös. Isiklikus arengus oli esimene ja teine aasta nn vundamendi rajamine.
- Kompetentse õpetaja tase
... kolmandal-neljandal aastal toimus
õppimises pööre, sest tulevikku arvestades pidin tegema kaks magistrit korraga
ja samal ajal ka õpetajana tööd jätkama. Õpingud ja töö ning huvid käsikäes. Kes käesolevat ajaveebi õppeaastate vahemikku vaatab, siis näeb seal rida huvitavaid asju, mida ma järgmised aastad enda arendamiseks tegin. Viiendal aastal hakkasin koos kolleegidega
käima erinevatel koolitustel ja üritustel. Tekkis hasart, mis pani silmad
särama. Lihtsalt ei suutnud vastu panna näiteks tol hetkel Koolielu
haridusportaalis ja Tiigrihüppes olnud koolitustele. See ei olnud lihtsalt
asja tegemise või punktikese kirja panemiseks. Ma tahtsin õppida ja seda õpitut
sai kohe rakendada ka õpilaste peal. Iga uue asja õppimisel tuli vaadata ette
ehk tulevikku – kus kasutada, kuhu see asi paremini sobib jne. Suureks eeskujuks sai Ingrid Maadvere oma entusiastiga. Tekkisid esimesed eraviisilised koolitused, mis andsid tõuke ja väljundi praegusele
töökohale. Tuge vajasid peale õpilaste ka kolleegid. Kõige olulisem asi
õppimisel ja õpetamisel oli see teadmine, et kui hästi planeerida oma aega,
siis on võimalik liigutada mägesid.
- Vilunud õpetaja tase
... käesolevat taset peaks iseloomustama oskus otsustada ja näha asju terviklikult. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis magistrantuuris oli vaja teha kaks eriala korraga ja üks neist oli pedagoogiline. Üsna suure tõuke sel ajal andis kursuste nagu„Pedagoogilise psühholoogia alused“ (siit õppejõu E. Krulli mõjutused) ja „Pedagoogika alused“ (siin aga J. Mikk, P. Luik, J. Ginter) läbimine. See, mida varem pidasin tavapäraseks teadmiseks, siis nüüd sai kokku tervikpilt ja sealt edasi liikusid mõtted tuleviku õpetamisse. Äratuntavad seosed. Samal ajal (6-7 aasta õpetajana) tekkis minu suhtlusringkonda erinevate kallakutega (oskustega) inimesi. Just läbi suhtluse sai alguse uute võimaluste rakendamine õppetöös. Hakkasin looma ka ise materjale teistele õpetajatele ja need ilmusid Koolielu portaalis. Muutus ka õpetamise vorm. Hakkasin harrastama üha rohkem õpetamisel e-õpet. Tekkisid tervikmaterjalid. Nii nagu keegi kunagi ütles, et veebipõhine õpe eeldab uut pedagoogilist lähenemist õpetamisele (seda see kindlasti on), mille käigus ei pöörata niivõrd tähelepanu õppematerjalidele ja sisu edastamisele, vaid õppijale ja õppeprotsessile. Iseseisev õppimine. Sel hetkel tundus, et õpilased (eriti nooremas kooliastmes) vajavad silmsidet õpetajaga ja suulist juhendamist. Olin viimast aastat põhikooli õpilastega (Raatuses kui ka Reiniku koolis). Rääkides gümnaasiumi osast, siis seal võib seda kasutada. Oma enda veebipõhisest infosüsteemist liikusin ainetega Moodle keskkonda. Rohkem võtsin ise koolitusi e-õppena. Kehtis ja kehtib ka siiani, et kuulan ja seejärel otsustan, mida oleks kõige otstarbekam õpetamise viis (jälgin õpilasi, küsin arvamusi).
- Ekspertõpetaja tase
... ei tunne võib-olla
ennast eksperdina, kuid peetakse eksperdiks. Eks ikka ole elus selliseid asju, mille peale kohe ei
tule, kuid samas intuitiivset otsustamist tule sagedasti ette. Kursused püüan loogiliselt üles ehitada arvestades eelkõige nii õpilase arengut kui ka enda vajadusi. Viimased kolm õppeaastat olen töötanud Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja tegelenud sellega, mida süda ihaldab. Haridustehnoloogina olen abikäsi õpetajatele ja juhtkonnale. Õpetajana pakun
tuge õpilastele. Igasugused muudatused õppekavades, kooli sisehindamises, õppetöös jne on tinginud kiirete otsuste tegemise. Õppetöös on toimunud erinevad arengud. Erialased õpetamised lähevad ilma pikema arutluseta ja enamasti automaatselt. Uued teadmised ja oskused õpin selgeks kiiresti ja loodetavasti süvenenult. Tihti tuleb tegeleda igapäevaste probleemide lahendamistega. Kogu aeg tuleb hoida pilk tuleviku suunas.
- Keskenduda enda professionaalsele arengule digivahendite kasutajana.
Ajavahemikus 2005 - 2013 olen õppinud kasutama erinevaid digivahendeid. Kõige tihedamini ehk igapäevaselt kasutan Moodle keskkonda ja sealseid võimalusi. Olen oma kooli jaoks administraatoriks ja koolitajaks. Antud keskkonda olen tutvustanud läbi koolituse ka enda kooli õpetajatele ja on tore näha, et mitmed on selle ka omaks võtnud. Minu eesmärgiks on teha õpetajad sinasõbraks antud keskkonna võimalustega. Kuna õppeaineid ja õpetajate kogemused on erinevad, siis tuleb igale ühele leida see õige lahendus Moodle keskkonna kasutamiseks.
Kui nüüd liikuda tulevikust minevikku, siis ...
|
|
Nagu näha, siis õpitud on mitmeid keskkondi ja programme kasutama (mõned näited toodud lingina). Igapäevaselt on antud nimekirjast kasutamisel umbes kümmekond. Enamasti on eesmärk näidata oma õppematerjale (lisaks ülesanded, testid jne) mitmekülgsena.
- Analüüsida, kuidas digivahendite kasutamine ja sellekohaste oskuste areng on mõjutanud/mõjutab minu professionaalset arengut üldisemalt.
Arvan, et ees ootab kindlasti suurte otsuste tegemine ehk näiteks eelnevalt toodu vahendite õpetamine õpetajatele ja siis kõrvalt vaatajana suunamine (rohkem haridustehnoloogilist tööd). Samas loodan, et õpilaste õpetamine ei kao ära, sest kuidas ma muidu teaks, milliste vahendite jne kaudu näidata või suunata nende õpetajaid. Isiklikus plaanis loodan kõike eelnevalt õpitut uuesti läbi teha ja leida nendele vahendite väärilise koha minu õpetamiste seas. Professionaalse arengu vaatamiseks sai juba eelmises sissekandes tehtud haridustehnoloogilist pädevusmudelit silmas pidades fail ja sellest tulenevalt võiks öelda, et digivahendite kasutamise on võrreldes õpetajaks alustamise aastatega arenenud ehk täiendatud on ennast juba piisavalt. Rohkem võiks olla nende teadmiste edasiandmist.
- "SIBULA" mudel õpetaja professionaalse arengu vaatevinklis.
- KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin? See tasand viitab kõigele sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast (nt õppekava, koolikultuur jne)
Töötan Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis haridustehnoloogina, kuid samas annan ka selliseid kursuseid nagu joonestamine, veebidisain, infopädevus, joonestamine, uurimistööde alused. Olen kahel eelneval õppeaastal andnud ka programmeerimise tunde. 2011. aastal tööle asudes oli kõik minu jaoks uus. Kohanemine uue direktoriga ja nende võimalustega, millega tuli silmitsi seista. Nüüdseks võib öelda, et kahe õppeaasta vältel olen suutnud ennast arendada (koolitused, üritused, suhtlemine). Lisaks ma tundide sisustamisele on lisandunud erinevad kooli puudutavate asjade tegemine - õppekavad, arengukavad, sisehindamine, kursuste tagasisided, koolitused, ürituste korraldamises kaasalöömine, klassijuhatamine jne. Üsna palju on viimasel ajal tegemist olnud üldise koolielu puudutavate küsimuste lahendamisega ehk kokkupuuted näiteks õppealajuhataja ülesannetega.
- KÄITUMINE - Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele.
Kuidas näiteks eelnevalt toodud "lisandunud asjadega" toime tulla? Eks ikka kõige paremini aitab aja planeerimine. Samas piinab ka väsimus, aga kõikidesse nendesse väljakutsetesse tuleks suhtuda positiivselt. Kõige olulisem on asjadest saada kätte üldpilt, enda osa sellest välja peilida ja anda parim. Vajadusel pakkuda tuge, leida lahendusi jne.
- PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?
Minu kolleegid on välja toonud järgmise, et ma pole suutnud selgeks saada sõna "EI" ütlemist. Tänu sellele olen n-ö see inimene, kes aitab kõiki nii palju ja hästi või halvasti kui oskan. Mulle meeldib osaleda erinevatel koolitustel, milles ma näen, et sealt tulenev teadmine annab võimaluse oma ainet/aineid paremini edasi anda. Milles olen ma pädev? Kes inimest ikka kiidab kui inimene ise. :)
Huvitaval kombel tunnen ennast (hetkel) nagu kala veel hoopis oma huvialas ehk käsitöö tegemisel. Siit lähtuvalt olen leidnud ka seose joonestamise kursuse õpetamiseks, mis omakorda on seoses arvutipõhise õppega. Sügavuti oma mälus sorides leian, et olen pädev aitama õpetajaid kohaneda e-õppega ja veebipõhiste vahenditega.
- TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale, mis on sageli tundmatu.
Mõned elulised teadmised ei ole õpitavad, kui neid läbi ei tee ehk ainult teooria teadmistega ei pruugi alati läbi lüüa. Ilma riski võtmata ei pruugi me omandada uusi teadmisi. Julge pealehakkamine on pool võitu. Takistuste ilmnemisel ei tuleks alla anda. Tean seda omast kogemusest. Mis halvasti see uuesti. Seda näiteks siis, kui ma midagi konkreetsel hetkel ei tea, siis tavaliselt päeva-paari pärast tean vastust ja oskan sellel teemal ka midagi öelda.
- IDENTITEET – Kes ma olen (oma tööga seoses)? Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.
Oma tööga seoses - tööle tuleb tulla rõõmsalt (mitte vastumeelselt). Võib-olla ei ole ma veel piisavalt saanud tegeleda oma haridustehnoloogilise tööga, kuid praegune töökorraldus meeldib mulle ka. Ma olen inimene (nagu eelnevalt ka juba mainitud), kes aitab nii palju kui suudab. Enamasti ikka erialaliselt ja vastavalt oskustele.
- MISSIOON – Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule? Arutletakse näiteks selle üle, miks inimene otsustas saada õpetajaks. Lisaks üldised maailmavaatelised küsimused.
Tuleb tunda ja peab olema näha, et oled oodatud, sinust peetakse lugu, sinu arvamusega arvestatakse. Öeldakse, et aastad pole vennad. Sama võib väita ka õppeaastate kohta. Nagu ma oma kunagises ajaveebi sissekandes olen öelnud "Õpetajaks olemine ei ole kerge töö" (pikemalt siit). Kelle pärast ma kooli tööl käin? - õpilased ja kolleegid. Miks just õpetaja? - sest muud ma rohkem enam juurde õppida ei suuda ja õpetajaks olemine on saanud omaseks. Mis inspireerib? - eespool juba mainitud, kuid eks ikka need inimesed, kes on minu eelkäijad mitte ainult minu töökohas vaid ka väljaspoolt. Mis on minu jaoks oluline? - see, et meie õpetajaskond on suuteline tegema koostööd ja millest võib välja kasvada midagi suurt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar