Õpetaja õppijana
teisipäev, 23. september 2014
kolmapäev, 16. aprill 2014
Testide koostamine ja metoodika
Algab veebipõhine HITSA koolitus, kus pööratakse tähelepanu testide koostamisele ja metoodikale.
-----
Nüüdseks on koolitus juba lõpusirgel. Kursuse käigus valmis kaks veebipõhist väikest testide kogumikku. Mõlemad veebilehed sisaldavad joonestamise ülesandeid - TESTID ja JOONESTAMINE.
-----
Nüüdseks on koolitus juba lõpusirgel. Kursuse käigus valmis kaks veebipõhist väikest testide kogumikku. Mõlemad veebilehed sisaldavad joonestamise ülesandeid - TESTID ja JOONESTAMINE.
kolmapäev, 12. märts 2014
Mina ja mind ümbritsevate inimeste areng
"Tuleviku Õpetaja" koolituse viimase nädala ülesandeks oli vaja koostada nn. essee küsimustele toetudes.
Käesoleva kursusega liitudes oli mul endal mõte, et pean kindlasti läbima kõik "Tuleviku Õpetaja" kursused. Õnn, et kursustel osalemisel ei järgita reeglit - iga uue kursuse läbimiseks peab olema läbitud eelmine. Esimene kursus eelneb teisele, teine kolmandale jne. Eneseanalüüs ehk nn. null-kursus on minu arust loomulik osa iga kursuse alguseks.
Ühes oma ajaveebi sissekandes mainisin, et kolleegid minu ümber peavad mind eksperdiks (seda Berlineri mudeli põhjal). Iga õpetaja on omal alal ekspert, professionaal. Minu rolliks on enamasti olla juhendaja, tugiisik, vahendaja, motiveerija, suunaja (igasugused ilusad tegevused) nii juhtkonnale, õpetajatele kui ka õpilastele.
Haridustehnoloogina pean ma teadma digimaailmas toimuvaid muudatusi (arenguid). Leidma sobilikud digivahendid. Arvestama nn. kliendi vajadusi.
Mul on hea meel, et null-kursusel pidi täitma haridutehnoloogiliste pädevuste mudeli. See annab väga hea ülevaate arengust. Ma ei arvanud kursuse alguses, et vahepeal pean selgeks tegema mõne digivahendi. Hea, et see tehtud sai.
Enamasti kasutan ikka vahendeid, mis on n-ö harjumuspäraseks saanud. Erinevad koolitused, kuhu ikka satun, annavad võimaluse tutvuda ka uute vahenditega. Võrreldes kursuse algust ja lõppu võin öelda, et sain teada mitmeid huvitavaid digivahendeid, suhelda teistes koolides töötavate õpetajatega ja e-õppe vormis oli võimalik asju ajada. Kaasaegne.
Huvitav aspekt kursusel - süüvimine iseendasse. Kõrvutades varem läbitud kursused antud kursusega, siis mulle kui läbijale jäi tunne, et käesoleva koolituse üheks pidevaks jooneks oli reflekteerimine, analüüsimine, kogemuste jagamine. Positiivne tegevus, mis annab võimaluse panustada tulevikku, vaadata endasse.
Iga teadmine ja oskus tuleb kusagil talletada. Südamest teeb head meelt, et kursuse nädalate ülevaade on kõik ühes kohas kättesaadav. Hilisem lugemine tuletab ju kõik meelde. Ajaveebi nimigi ütleb seda, et õpetaja võib olla õppija rollis.
Uus vahend - Socrative - pakub mulle juba nüüdki võimaluse rakendada seda avatud uste päeval koolis. Näidata seda võimalust ka peaaegu uutele kümnendikele. Suheldes koolituse raames katsetanud kolleegidega oli hea meel tõdeda, et üks nendest tahaks kasutada seda vahendit näiteks aine arvestuse tegemiseks. Ühendada test kiire hindamisega. Lihtsustada tagasiside saamist ja samas kinnistada teadmisi õpetaja seisukohalt. Digivahendi kasutamine, katsetamine ja edasi andmine (koolitamine) andis ettekujutuse selle rakendamisest. Lisavõimaluse külastada ka kolleegide tunde.
Ideaalis peaks endale iga vahendi selgeks tegema. Õpetajad võivad küsida mida iganes (nt tahavad saada enda ainest lähtuvalt materjali - lihtsam tundi minna). See toob rohkem kasu minule sel juhul, kui vahendi pean selgeks tegema iseõppimise teel. Vaadates laiemas aspektist, siis digiteadmise rakendamine eeldab seda, et mul on ligipääs iga õpetaja õppekavasse või tundide kavasse. Võimalus näha kasutamise kohti. Siit koorub välja üks probleem - edasiõpetamine. Ma võin väita ja tõestada, et kolleegide hulgas leidub inimesi, kes katsetavad (proovivad) uusi vahendeid. Motivatsioon ja julge pealehakkamine. Samas on ka neid, kes on pessimistid. Nad võtavad teadmiseks, aga ma ei saa kunagi kindel olla, et seda vahendit rakendatakse tulevikus. Lähtuvalt sellest tuleb enda arengut silmas pidades õppida juurde seda motiveerimise osapoolt (vähemalt arvan).
Mis motiveeriks õpetajat? Iga uus asi nõuab harjumist. Nii nagu mulle on ikka öeldud, kui õpetaja jääb hätta, siis mina olen võtta. Neid motiveerib minu entusiasm ja kannatlikkus. Tavaliselt õpetaja pöördub murega enne minu poole ja me koos leiame lahenduse. Koostöö. Samas olen ma mõelnud ideena, et kooli uude aastaplaani tuleks panna digipäevad õpetajatele. See annaks võimaluse õpetajal tutvuda läbi praktika erinevate vahenditega. Meil on juba olemas koolitused õpetajalt õpetajale, mis on peaaegu samasuguse sisuga.
Oma ainetest lähtuvalt tahes tahtmata pean kasutama digivahendeid. Aastast aastasse tuleb korrigeerimisi teha. Olgu seda siis seniste asjade uuendamine või mõne huvitava lahenduse sissetoomine. Tagasiside õpilastelt mängib siin suurt rolli.
esmaspäev, 3. märts 2014
Kogemuste jagamine ...

Kursusel oli soovitatud kasutusele võtta Demingi mudel ja selle põhjal siis analüüs.
- Eesmärgistamise/planeerimise etapp
PROOV:
Katsetasin enda tunnis Socrative keskkonda, millest pikemalt oli juttu 23. veebruari sissekandes.
IDEE ja EESMÄRK:
Socrative tundus huvitav, sest annaks näiteks õpetajal siseneda ka samasse keskkonda, kus õpilased igapäevaselt istuvad (nn laulatatud telefoniga). Muidugi saaks kasutada näiteks tulevikus toimuval e-päeval. Anda võimalus õpetajale nägemaks uut asja ja selle potentsiaali.
Eesmärk - haridustehnoloogi üks ülesannetest on ju vahendite tutvustamine. Enamasti iga uue vahendi õppimisel pean silmas pidama seda, et vahendit peaks saama kasutada kindlasti enda eriala tundides (juhul, kui ise õpin). Hiljem oskus seda õpetada ka teistele ehk vahendit peaksid saama kasutada ka teised, kellele teadmisi edasi annan. Alati tekib see koht, et kellele, kus ja kuidas. Tuleb leida vastus küsimusele "Mis on väljund ja mis kasu saab sellest õpetaja ja õpilane?" jne.
KELLELE ja KUIDAS:
Mõtlesin pingsalt, kuidas seda serveerida oma kolleegidele. Vaatasin käesoleva perioodi tunniplaani ja asi tundus keeruline, sest aeg koputab õlale. Leidsin õpetajate nimekirjast mõned innovaatilised ja hakkajad õpetajad, kes kindlasti prooviksid antud vahendit oma aine raames.
Kokku sai lepitud eraviisilised õpetamised ja tundide külastused - kiire tutvustus (keskkond, kasutamine, tulemused), milleks kasulik, kuidas rakendada ja mida see annaks. Lisaks jutu sisse seda, mida isiklikult olin kogenud ja mida see andis.
HETKEOLUKORD:
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis tehakse koolitusi, mille raames õpitakse uusi asju (ka digivahendeid). Samas tuleb tõdeda, et tuleks hakata mõnda asja uuesti meelde tuletama või näidata ka uuemaid. Minu kui haridustehnoloogi peamine ülesanne on kolleegide koolitamine. Enamasti teen eraviisilisi koolitusi ja mis nagu näha annavad paremaid tulemusi. Vajadusel saab tehtud ka seminare.
Eks asjade nägemine ole ikka vaataja silmades. Üldiselt ollakse nõus õppima juurde uusi teadmisi. Õppimine ja õpetamine on muutunud. Arenemise võimalusi on. Aeg seab omad piirid. Kui suudan õpetajatele midagi selgeks teha ja seda kasutatakse, siis olen oma panuse andnud :)
- Teostamise etapp
Eelmises etapist lähtuvalt tutvustasin digivahendit õpetajatele, keda sain kiiresti kätte ja kelle tunnis ma nägin vahendi kasutamisel potentsiaali. Õpetajad ainete järgi - inglise keel ja rahvuslik käsitöö. Ühele õpetajale andsin võimaluse tutvuda vahendiga veebipõhiselt ja seejärel teisele näitasin vahendit silmast silma vestlusel. Näidisena kasutasin enda tehtud küsitlust ja visualiseerisin enda nutitelefoni kaudu vastamist (viimast siis mõlemale).
Pakkusin õpetajatele välja, et katsetame vahendit nende aine raames. Koostöös valmistasime ette tundide sisud ehk kus, kuidas ja mil viisil vahendit kasutada. Nii ju tekib kindlus õpetajal, et ta teab, mida ta teeb ja kuidas asi toimib.
INGLISE KEEL:
Antud aines sai valmistatud ette tund, kus õpilased pidid vastama raamatus olevatele küsimustele. Nende hulgas siis lünktekstid ja sõnade vastavusse seadmine. Katsetajateks osutus minu enda klass. Viibisin ise ka tunnis kohal. Õpetaja alustas tundi tavalise sissejuhatusega teemasse ja seejärel avas veebis vastamiseks lehekülje. Õpilastele andis ette aadressi ja nn toanumbri.
Õpilastele anti ette ligemale 50 küsimusega tagasiside ankeet, kus viimane küsimus oli antud vahendi kohta ehk kuidas tundus selline vastamine.
RAHVUSLIK KÄSITÖÖ:
Käsitöö aines sattus tund olema teoreetiline, kus õpilased tutvusid erinevate rahvariietega - särgid, kleidid, ehted jne. Õpetajaga oli ettevalmistatud ettakande. Õpilaste tunni sisu või teadmiste kontrolliks oli võtta Socrative keskkonnas tehtud tagasiside ankeet, mis võrreldes inglise keelega sisaldas pilte ehk arva ära, mis on pildil ja loetelust õige vastuse leidmist. Seega õpilased pidid vastama nende teadmiste põhjal, mida nad mõned minutid tagasi said. Testi tegemiseks andis õpetaja samuti ette aadressi koos toanumbriga. Siin andsid õpilased märksõnadega tagasiside.
- Analüüsimise ja parendamise etapp
Inglise keele õpetaja:
- Iga vastuse juures sai õpilane tagasiside - õpetaja tahtis seda, et õpilased saavad hiljem teada, mis on õiged vastused.
+ Vastuseid saab hiljem salvestada ja saab ka hinde nende põhjal panna.
+ Võimalus e-päevaks.
Rahvusliku käsitöö õpetaja:
- Ei saanud koostada küsimust, kus on mitu õiget vastust.
+ Testi sai lisada pilte.
Õpilased:
- Kui küsitakse mingi õpiku ülesande kohta (nt lünkade täitmine) ja vastuse jaoks tuleb infot otsida, siis eelnevalt tuleks lüngad täita õpikus ja seejärel nutitelefoni kaudu vastused sisestada.
+ Mugav, hea, mõnus, teinekordki.
+ Vaheldus tavapärasele tunnile.
ÕPPISIN:
*. Õpitud digivahend on tore. Seda saab ka siis kasutada, kui õpetaja on juhuslikult haigeks jäänud.
*. Inglise keele õpetajalt saadud tagasiside põhjal näen, et jäi näitamata üks võimalus või koht, kus saab määrata, kas õpilane saab kohe tagasiside või mitte. Lisaks ka küsimuste järjekorra muutmine.
*. Kolleegidega mõtteid vahetades tulevad alati välja huvitavad ideed ja võimalused. Nagu ka nüüd, kuidas Socrative keskkonda paremini ära kasutada. Näiteks sisseastumistesti tegemiseks, tunnimaterjali kinnistamiseks.
HÄSTI ja HALVASTI:
*. Hea meel on, et valitud õpetajad tulid vastu digivahendi katsetamisel.
*. Harjumine ja juurutamine võtab aega. Mõte kiideti heaks.
*. Nutivahendeid (telefone, tahvelarvuteid) ei pruugi kõigil olla.
*. Wifi ei levi kõikidesse ruumidesse.
TULEVIK:
*. Vahendit ja selle võimalusi tuleks laiemalt publitseerida (näidata).
*. Trükitud juhendi loomine :)
reede, 28. veebruar 2014
Uurimistöö kasutamine LTT suunal
Algab Tallinna Tehnikaülikooli õpetajakoolitus. Loodan saada juhtnööre uurimistööde loomisest ja juhendamisest loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia eriala tööde juures. Koolitus toimub neljal kontaktpäeval, mille juurde kuulub ka iseseisev tööde tegemine. Kursusel osalen koos kahe enda kooli kolleegiga. Koostöös ju peitub jõud.
---------
Koolituse periood on nüüdseks läbi ja tänu sellele sain teadmise, et Poska kooli uurimistööde korraldus on väga hästi läbi mõeldud.
---------
Koolituse periood on nüüdseks läbi ja tänu sellele sain teadmise, et Poska kooli uurimistööde korraldus on väga hästi läbi mõeldud.
pühapäev, 23. veebruar 2014
Uus digivahend
Jaan Poska Gümnaasiumis on tulemas huvitav päev, mis kannab nime "Poska Akadeemia". Tutvustatakse erinevaid uurimistöid ja ka praktilisi töid. Osalejatele pakutakse võimalust osaleda umbes kümnes erinevas töötoas. Täpne info nende kohta veel selgub.
Projektis on mul mitmeid ülesandeid, kuid näiteks üks nendest on eelregistreerimise vormi loomine ja töötubade registreerimine. Veebipõhiseid küsitluse või registreerimise vorme on olemas mitmeid ja mida leiab ka Koolielu lehelt. Ise olen aktiivne kasutaja Google keskkonnas, siis valisin eelregistreerimise vormi tegemiseks just Google Form lahenduse.
Google Form kohta on teinud õpetuse näiteks Laine Aluoja. Oma kursuse "Uurimistööde alused" juures kasutan ka Kairi Osula õpetuse ja lisaks Mart Laanpere video. Tuleb välja, et paljud inimesed on antud keskkonda heaks pidanud, sest on lihtsasti kasutatav ja seda on kerge õpilastele edasi õpetada. Kuna antud digivahend oli mulle juba tuttav, siis valisin midagi muud.
- Milline ja miks?
Ingrid Maadvere on selle kohta teinud päris põhjalikud juhendid - alustades keskkonnast ja lõpetades näitega.
- Katse ehk avastusõpe?
Mõtlesin uurida antud keskkonda ilma õpetust vaatamata. Keskkonda kasutamiseks tuli luua kasutaja, millega sain kiiresti hakkama. Sisenesin keskkonda õpetaja rollis. Esmasel pilgul - inglisekeelne keskkond, mõistetavad lühikesed sõnad. Valisin küsimustiku loomise võimaluse.
Mul oli õpilastega plaanis teha tund, kus ...
- ... saadakse teadmised uurimistöö koostamise kohta (video).
- ... vastatakse küsimustele, mida õpetaja on loonud 1. kohta,
- ... räägime kooli uurimistööde juhendist ja korraldusest.
- ... jagan retsenseerimise juhendi ja tööd.
Esimene punkti video vaatasin läbi ja koostasin paberile 6 küsimust. Video ise kestab umbes 23 minutit. Arvestasin mõttes küsimuste vastamisele maksimaalselt 7-10 minutit, sest kõik sõltub sellest, kas ...
- ... õpilastel on olemas nutitelefonid või tahvelarvutid,
- ... selles ruumis, kus pidin tundi andma, on olemas piisav wifi-ühendus.
Paberile tehtud küsimused olid enamasti stiilis lühivastus või valikvastus:
*. Eesnimi ja perekonnanimi
*. Millistest osadest koosneb hea uurimistöö - pakkusin valikuna kahte kombinatsiooni (videos oli toodud punktidena)?
*. Milliseid linde mainis eelmise korra videos Mart Laanpere?
*. Millisest valdkonnast toodi videos kõige rohkem näiteid?
*. Kus kasutatakse arvutit uurimistöödes ehk millistes valdkondades?
*. Milliseid toodud programmidest (loetelus) kasutatakse küsimustike tegemiseks?
*. Milline oleks see valdkond või teema, mida tahaksid uurida? - sellest sõltub ka juhendajate koormus
Küsimuste järjekordi sain muuta kasutades selleks nooli. Kui jäin esialgse asjaga rahule, salvestasin. Küsimustiku versiooni sain valmis. Vaja oli seda nüüd katsetada. Õnneks oli olemas nutitelefon. Kirjutasin veebiaadressi http://m.socrative.com ja sisestasin numbri, mida kuvati mulle peale salvestamist. Nägin kirja, et õpetaja peab avama küsimustiku. Loogiliselt võttes liikusin arvutis keskkonna pealehele ja nägin seal linki "Start Quiz". Valisin selle alt enda loodud testi ja sisenesin vaatesse. Koheselt avanes ka nutitelefonis keskkond ja sai hakata vastama. Iga küsimus kuvatakse eraldi peale "Submit" lingi vajutamist. Lõpus oli võimalus lõpetada test ja õpetajana sain tulemusi näha.
- Probleemid?
Proovisin katset järgmisel päeval ja tulid välja need probleemid, mida arvasin ja eelnevalt ka välja tõin. Esimesele punktile leidsin lahenduse, kui pakkusin välja paaristöö või selle, et ühes seadmes on võimalus vastata mitmel inimesel. Teisele probleemile pidin otsima lahendust infojuhi käest. Enamus sai siiski mobiilset katsetust proovida.
- Kasutamine?
Socrative mobiilset lahendust saaksid kasutada kõik, kes vähegi tahavad oma ellu nn vürsti lisada. Tundides saaks peaaegu (sõltub vahenditest) kiiresti tagasisidena kasutada. Õpilased saavad ka ise näiteks e-päevade raames samasuguse asja valmis teha. Lapsevanemad - sünnipäevade sisustamiseks :).
Praegune vaatepilt õpilaste tehnoloogia kasutamisele näitab seda, et nad üha rohkem kasutavad nutiseadmeid. Miks mitte õpetajad või lapsevanemad ei peaks ka neid kasutama ehk liikuma sinna, kus on noored. Maailmapildi avardamine ja tehnoloogia kasutamise õppimine. Tulevik, kuhu poole me liigume ehk võta oma seade kaasa ja kasuta.
- Uuring?
Ingrid Maadvere on teinud ise uuringut mobiilse tagasiside vahendite kohta ehk siis ülevaade. Huvitavad arutelud ja uuringud, mida leidsin:
*. Hussein, S. 2012. Socrative: A Unique Classroom Response System. http://msuweb.montclair.edu/~husseins/ELD/ELD_12_Socrative.pdf. (23.02.2014).
*. Rudey, D. 2013. Socrative – A 21st Century Way to Assess. http://www.emergingedtech.com/2013/08/socrative-a-21st-century-way-to-assess-as-easy-as-raising-your-hand/. (23.02.2014).
*. Hagler, B. Creating Thinkers with BYOT. 2013. BYOT Network. http://byotnetwork.com/tag/socrative/. (23.02. 2014).*. Reilly, A. 2014. Socrative Revisited. http://usd308tech.weebly.com/1/post/2014/01/socrative-revisited.html. (23.02.2014).
*. Pitler, H. Ross Hubbell, E. Kuhn, M. 2012. Using technology with classroom instruction that works. Alexandria, Va. : Association for Supervision and Curriculum Development.
*- Gillispie, M. 2013. From Notepad to IPad: Using Apps and Web Tools to Engage a New Generation of Students. Routledge.
*. http://www.pearltrees.com/#/N-u=1_692846&N-p=61345882&N-s=1_6089958&N-f=1_6089958&N-fa=6089958. (23.02.2014).
*. http://educationwebcloud.blogspot.com/2012/02/using-socrative-to-help-students.html. (23.02.2014).
- Õppisin?
Iga uus asi nõuab kohanemist ja antud juhul keskkonnaga harjumist. Vaatasin lõpuks läbi ka juhendid :) ja ma arvan, et antud vahendi kasutamine ei peaks raske olema. Juba pean seda digivahendit edasi õpetama ka teistele. Õpetamine leiab varsti küll aset, kuid tean, et iseõppimine on üks ja teistele õpetamine on teine. Kindlasti need, kellele õpetan, esitavad mulle selliseid küsimusi, millele ma ei pruugi kohe vastust anda või siis nagu alati, otsime mõne muu lahenduse.
Mul on hea meel, et sain sellist digivahendit kasutada ja oma tundi natuke teistmoodi läbi viia või nüansi lisada. Julge pealehakkamine on pool võitu. Olen saanud ka kogemuse võrra rikkamaks. Kindlasti proovin seda vahendit ka tulevasel akadeemiapäeval.
reede, 21. veebruar 2014
Vabariigi aastapäeva aktus
Kogu sündmuste jada algas kooli juurest, kus tõmmati lipumasti kooli lipp ja seejärel seati sammud Kõrgemasse Sõjakooli. Mul on hea meel, et kõik läks plaanipäraselt. Peaesineja Urmas Roosimaa tegi väga hea kõne, kuhu oli põimitud nii minevik, olevik kui ka tulevik. Õpilased said näidata oma oskusi nii laulus kui tantsus. Vürtsi lisas ka õpilastele kui ka õpetajatele jagatud tunnustamised.
-------
Mul on hea meel, et mul on selline klass ja kolleegid, kelle peale saab loota. Tänane aktus oli ju minu klassi korraldada. Heast plaanist on alati kasu :)
Tellimine:
Postitused (Atom)