Uurimistöö kasutamine LTT suunal

Algab Tallinna Tehnikaülikooli õpetajakoolitus. Loodan saada juhtnööre uurimistööde loomisest ja juhendamisest loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia eriala tööde juures. Koolitus toimub neljal kontaktpäeval, mille juurde kuulub ka iseseisev tööde tegemine. Kursusel osalen koos kahe enda kooli kolleegiga. Koostöös ju peitub jõud.
---------
Koolituse periood on nüüdseks läbi ja tänu sellele sain teadmise, et Poska kooli uurimistööde korraldus on väga hästi läbi mõeldud.

Uus digivahend

Jaan Poska Gümnaasiumis on tulemas huvitav päev, mis kannab nime "Poska Akadeemia". Tutvustatakse erinevaid uurimistöid ja ka praktilisi töid. Osalejatele pakutakse võimalust osaleda umbes kümnes erinevas töötoas. Täpne info nende kohta veel selgub.
Projektis on mul mitmeid ülesandeid, kuid näiteks üks nendest on eelregistreerimise vormi loomine ja töötubade registreerimine. Veebipõhiseid küsitluse või registreerimise vorme on olemas mitmeid ja mida leiab ka Koolielu lehelt. Ise olen aktiivne kasutaja Google keskkonnas, siis valisin eelregistreerimise vormi tegemiseks just Google Form lahenduse.
Google Form kohta on teinud õpetuse näiteks Laine Aluoja. Oma kursuse "Uurimistööde alused" juures kasutan ka Kairi Osula õpetuse ja lisaks Mart Laanpere video. Tuleb välja, et paljud inimesed on antud keskkonda heaks pidanud, sest on lihtsasti kasutatav ja seda on kerge õpilastele edasi õpetada. Kuna antud digivahend oli mulle juba tuttav, siis valisin midagi muud.

• Milline ja miks?

"Poska Akadeemia" päeval on mul plaanis läbi viia kaks töötuba, kus ühes tahaks kasutada mobiilset tagasiside saamist. Uurisin Koolielu veebilehte ja nägin seal sellist keskkonda nagu Socrative. Olin sellest kuulnud ja näinud katsetamist, kuid ise polnud seda näppinud.
Ingrid Maadvere on selle kohta teinud päris põhjalikud juhendid - alustades keskkonnast ja lõpetades näitega.

• Katse ehk avastusõpe?

Mõtlesin uurida antud keskkonda ilma õpetust vaatamata. Keskkonda kasutamiseks tuli luua kasutaja, millega sain kiiresti hakkama. Sisenesin keskkonda õpetaja rollis. Esmasel pilgul - inglisekeelne keskkond, mõistetavad lühikesed sõnad. Valisin küsimustiku loomise võimaluse. 

Mul oli õpilastega plaanis teha tund, kus ...

1. ... saadakse teadmised uurimistöö koostamise kohta (video).
2. ... vastatakse küsimustele, mida õpetaja on loonud 1. kohta,
3. ... räägime kooli uurimistööde juhendist ja korraldusest.
4. ... jagan retsenseerimise juhendi ja tööd.

Esimene punkti video vaatasin läbi ja koostasin paberile 6 küsimust. Video ise kestab umbes 23 minutit. Arvestasin mõttes küsimuste vastamisele maksimaalselt 7-10 minutit, sest kõik sõltub sellest, kas ...

1. ... õpilastel on olemas nutitelefonid või tahvelarvutid, 
2. ... selles ruumis, kus pidin tundi andma, on olemas piisav wifi-ühendus.

Paberile tehtud küsimused olid enamasti stiilis lühivastus või valikvastus:

*. Eesnimi ja perekonnanimi

*. Millistest osadest koosneb hea uurimistöö - pakkusin valikuna kahte kombinatsiooni (videos oli toodud punktidena)?

*. Milliseid linde mainis eelmise korra videos Mart Laanpere?

*. Millisest valdkonnast toodi videos kõige rohkem näiteid?

*. Kus kasutatakse arvutit uurimistöödes ehk millistes valdkondades?

*. Milliseid toodud programmidest (loetelus) kasutatakse küsimustike tegemiseks?

*. Milline oleks see valdkond või teema, mida tahaksid uurida?  - sellest sõltub ka juhendajate koormus

Küsimuste järjekordi sain muuta kasutades selleks nooli. Kui jäin esialgse asjaga rahule, salvestasin. Küsimustiku versiooni sain valmis. Vaja oli seda nüüd katsetada. Õnneks oli olemas nutitelefon. Kirjutasin veebiaadressi http://m.socrative.com ja sisestasin numbri, mida kuvati mulle peale salvestamist. Nägin kirja, et õpetaja peab avama küsimustiku. Loogiliselt võttes liikusin arvutis keskkonna pealehele ja nägin seal linki "Start Quiz". Valisin selle alt enda loodud testi ja sisenesin vaatesse. Koheselt avanes ka nutitelefonis keskkond ja sai hakata vastama. Iga küsimus kuvatakse eraldi peale "Submit" lingi vajutamist. Lõpus oli võimalus lõpetada test ja õpetajana sain tulemusi näha.

• Probleemid?

Proovisin katset järgmisel päeval ja tulid välja need probleemid, mida arvasin ja eelnevalt ka välja tõin. Esimesele punktile leidsin lahenduse, kui pakkusin välja paaristöö või selle, et ühes seadmes on võimalus vastata mitmel inimesel. Teisele probleemile pidin otsima lahendust infojuhi käest. Enamus sai siiski mobiilset katsetust proovida.

• Kasutamine?

Socrative mobiilset lahendust saaksid kasutada kõik, kes vähegi tahavad oma ellu nn vürsti lisada. Tundides saaks peaaegu (sõltub vahenditest) kiiresti tagasisidena kasutada. Õpilased saavad ka ise näiteks e-päevade raames samasuguse asja valmis teha. Lapsevanemad - sünnipäevade sisustamiseks :). 

Praegune vaatepilt õpilaste tehnoloogia kasutamisele näitab seda, et nad üha rohkem kasutavad nutiseadmeid.  Miks mitte õpetajad või lapsevanemad ei peaks ka neid kasutama ehk liikuma sinna, kus on noored. Maailmapildi avardamine ja tehnoloogia kasutamise õppimine. Tulevik, kuhu poole me liigume ehk võta oma seade kaasa ja kasuta.

• Uuring?

Ingrid Maadvere on teinud ise uuringut mobiilse tagasiside vahendite kohta ehk siis ülevaade. Huvitavad arutelud ja uuringud, mida leidsin:

*. Hussein, S. 2012. Socrative: A Unique Classroom Response System.  http://msuweb.montclair.edu/~husseins/ELD/ELD_12_Socrative.pdf. (23.02.2014).

*. Rudey, D. 2013. Socrative – A 21st Century Way to Assess.  http://www.emergingedtech.com/2013/08/socrative-a-21st-century-way-to-assess-as-easy-as-raising-your-hand/. (23.02.2014).

*. Hagler, B. Creating Thinkers with BYOT. 2013. BYOT Network. http://byotnetwork.com/tag/socrative/. (23.02. 2014).
*. Reilly, A. 2014. Socrative Revisited. http://usd308tech.weebly.com/1/post/2014/01/socrative-revisited.html. (23.02.2014).
*.  Pitler, H. Ross Hubbell, E. Kuhn, M. 2012. Using technology with classroom instruction that works. Alexandria, Va. : Association for Supervision and Curriculum Development.
*- Gillispie, M. 2013. From Notepad to IPad: Using Apps and Web Tools to Engage a New Generation of Students. Routledge.
*. http://www.pearltrees.com/#/N-u=1_692846&N-p=61345882&N-s=1_6089958&N-f=1_6089958&N-fa=6089958. (23.02.2014).
*. http://educationwebcloud.blogspot.com/2012/02/using-socrative-to-help-students.html. (23.02.2014).

• Õppisin?

Iga uus asi nõuab kohanemist ja antud juhul keskkonnaga harjumist. Vaatasin lõpuks läbi ka juhendid :) ja ma arvan, et antud vahendi kasutamine ei peaks raske olema. Juba pean seda digivahendit edasi õpetama ka teistele. Õpetamine leiab varsti küll aset, kuid tean, et iseõppimine on üks ja teistele õpetamine on teine. Kindlasti need, kellele õpetan, esitavad mulle selliseid küsimusi, millele ma  ei pruugi kohe vastust anda või siis nagu alati, otsime mõne muu lahenduse.

Mul on hea meel, et sain sellist digivahendit kasutada ja oma tundi natuke teistmoodi läbi viia või nüansi lisada. Julge pealehakkamine on pool võitu.  Olen saanud ka kogemuse võrra rikkamaks. Kindlasti proovin seda vahendit ka tulevasel akadeemiapäeval.

Vabariigi aastapäeva aktus

Täna toimus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi Eesti vabariigi aktus Kõrgemas Sõjakoolis. Pilte päevast saab näha SIIT.

Kogu sündmuste jada algas kooli juurest, kus tõmmati lipumasti kooli lipp ja seejärel seati sammud Kõrgemasse Sõjakooli. Mul on hea meel, et kõik läks plaanipäraselt. Peaesineja Urmas Roosimaa tegi väga hea kõne, kuhu oli põimitud nii minevik, olevik kui ka tulevik. Õpilased said näidata oma oskusi nii laulus kui tantsus. Vürtsi lisas ka õpilastele kui ka õpetajatele jagatud tunnustamised.
-------
Mul on hea meel, et mul on selline klass ja kolleegid, kelle peale saab loota. Tänane aktus oli ju minu klassi korraldada. Heast plaanist on alati kasu :)

Eneseanalüüs tulevikus

Tuleviku õpetaja koolituse esimese nädala ülesanne sai üsna kiiresti valmis. Seekordne nõuab aga süvenemist ja analüüsi. Reflektsiooni koostamiseks anti ette mõned pidepunktid:

1. Mõelda enda kui õpetaja professionaalsele arengule laiemas plaanis ja selle kajastamisel võiks abiks olla Berlineri mudel ja õpetaja kutsestandard.  

10 aastat tagasi ei suutnud ma veel uskuda ja soovida, et minust saab kunagi õpetaja. Olgugi, et gümnaasiumi lõpus tehtud isiksuse test näitas, et mulle sobivad kõige rohkem elukutsed, mis on seotud õpetamise ja hooldamisega. Kasutades D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooriat, siis ...

• Noviitsi ehk uustulnuka tase

... esimene aasta õpetajana praeguses Tartu Mart Reiniku Koolis oli minu jaoks üldse väga keeruline, sest selleks hetkeks ei olnud ma läbinud ühtegi õpetajakoolitust ja alustamine oli raske. Käimas oli tol hetkel viimane aasta infotehnoloogia eriala õppimisel. Vajalike õpetamise materjale ei olnud. Ainuke abi oli koolipoolne kava, mida peaks õpetama ja kui palju. Koolis said eeskujuks ja abiks minu enda õpetajad ja õppejõud ning muidugi isiklik motivatsioon midagi uut õppida ja samas anda seda edasi ka oma õpilastele. Loodud said esimesed materjalid programmidest, mida olin ise kasutanud (uued teadmised inglise keelsed – tõlkimine ja rakendamine). Materjalide loomine tekstitöötlusprogrammis ja pilditöötluses ning veebipõhises programmeerimises. Õppimine läbi praktilise tegevuse.

• Edasijõudnud algaja tase

... esimese aasta ristsed olin kätte saanud ja tekkis tahtmine täiustada ning samas lihtsustada oma tööd. Magistrantuuri esimesel aastal tegin koostöös teiste tudengitega veebipõhise infosüsteemi, kuhu mina kui õpetaja riputasin üles õppematerjalid ja ülesanded. Õpilastel olid enda kasutajad ja nad said ülesandeid esitada süsteemi kaudu ning oli võimalik teha tööd ka väljaspool kooli. Keskkond, mis siiani on alles kollis.pri.ee. See oli ka aeg, mis andis võimaluse esimesel aastal tehtud töid täiustada. Tekkisid ka esimesed nn mentorid (Anna Villems ja Eno Tõnisson), kes näitasid esimesi erinevaid keskkondi ja võimalusi koolide jaoks ehk õpetamiseks koolis. Õpitut sai kergesti rakendada õppetöös. Isiklikus arengus oli esimene ja teine aasta nn vundamendi rajamine.

• Kompetentse õpetaja tase

... kolmandal-neljandal aastal toimus õppimises pööre, sest tulevikku arvestades pidin tegema kaks magistrit korraga ja samal ajal ka õpetajana tööd jätkama. Õpingud ja töö ning huvid käsikäes. Kes käesolevat ajaveebi õppeaastate vahemikku vaatab, siis näeb seal rida huvitavaid asju, mida ma järgmised aastad enda arendamiseks tegin. Viiendal aastal hakkasin koos kolleegidega käima erinevatel koolitustel ja üritustel. Tekkis hasart, mis pani silmad särama. Lihtsalt ei suutnud vastu panna näiteks tol hetkel Koolielu haridusportaalis ja Tiigrihüppes olnud koolitustele. See ei olnud lihtsalt asja tegemise või punktikese kirja panemiseks. Ma tahtsin õppida ja seda õpitut sai kohe rakendada ka õpilaste peal. Iga uue asja õppimisel tuli vaadata ette ehk tulevikku – kus kasutada, kuhu see asi paremini sobib jne. Suureks eeskujuks sai Ingrid Maadvere oma entusiastiga. Tekkisid esimesed eraviisilised koolitused, mis andsid tõuke ja väljundi praegusele töökohale. Tuge vajasid peale õpilaste ka kolleegid. Kõige olulisem asi õppimisel ja õpetamisel oli see teadmine, et kui hästi planeerida oma aega, siis on võimalik liigutada mägesid.

• Vilunud õpetaja tase

... käesolevat taset peaks iseloomustama oskus otsustada ja näha asju terviklikult. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis magistrantuuris oli vaja teha kaks eriala korraga ja üks neist oli pedagoogiline. Üsna suure tõuke sel ajal andis kursuste nagu„Pedagoogilise psühholoogia alused“ (siit õppejõu E. Krulli mõjutused) ja „Pedagoogika alused“ (siin aga J. Mikk, P. Luik, J. Ginter) läbimine. See, mida varem pidasin tavapäraseks teadmiseks, siis nüüd sai kokku tervikpilt ja sealt edasi liikusid mõtted tuleviku õpetamisse. Äratuntavad seosed. Samal ajal (6-7 aasta õpetajana) tekkis minu suhtlusringkonda erinevate kallakutega (oskustega) inimesi. Just läbi suhtluse sai alguse uute võimaluste rakendamine õppetöös. Hakkasin looma ka ise materjale teistele õpetajatele ja need ilmusid Koolielu portaalis. Muutus ka õpetamise vorm. Hakkasin harrastama üha rohkem õpetamisel e-õpet. Tekkisid tervikmaterjalid. Nii nagu keegi kunagi ütles, et veebipõhine õpe eeldab uut pedagoogilist lähenemist õpetamisele (seda see kindlasti on), mille käigus ei pöörata niivõrd tähelepanu õppematerjalidele ja sisu edastamisele, vaid õppijale ja õppeprotsessile. Iseseisev õppimine. Sel hetkel tundus, et õpilased (eriti nooremas kooliastmes) vajavad silmsidet õpetajaga ja suulist juhendamist. Olin viimast aastat põhikooli õpilastega (Raatuses kui ka Reiniku koolis). Rääkides gümnaasiumi osast, siis seal võib seda kasutada. Oma enda veebipõhisest infosüsteemist liikusin ainetega Moodle keskkonda. Rohkem võtsin ise koolitusi e-õppena. Kehtis ja kehtib ka siiani, et kuulan ja seejärel otsustan, mida oleks kõige otstarbekam õpetamise viis (jälgin õpilasi, küsin arvamusi). 

• Ekspertõpetaja tase

... ei tunne võib-olla ennast eksperdina, kuid peetakse eksperdiks. Eks ikka ole elus selliseid asju, mille peale kohe ei tule, kuid samas intuitiivset otsustamist tule sagedasti ette. Kursused püüan loogiliselt üles ehitada arvestades eelkõige nii õpilase arengut kui ka enda vajadusi. Viimased kolm õppeaastat olen töötanud Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja tegelenud sellega, mida süda ihaldab. Haridustehnoloogina olen abikäsi õpetajatele ja juhtkonnale. Õpetajana pakun tuge õpilastele. Igasugused muudatused õppekavades, kooli sisehindamises, õppetöös jne on tinginud kiirete otsuste tegemise. Õppetöös on toimunud erinevad arengud. Erialased õpetamised lähevad ilma pikema arutluseta ja enamasti automaatselt. Uued teadmised ja oskused õpin selgeks kiiresti ja loodetavasti süvenenult. Tihti tuleb tegeleda igapäevaste probleemide lahendamistega. Kogu aeg tuleb hoida pilk tuleviku suunas.

2. Keskenduda enda professionaalsele arengule digivahendite kasutajana.

Ajavahemikus 2005 - 2013 olen õppinud kasutama erinevaid digivahendeid. Kõige tihedamini ehk igapäevaselt kasutan Moodle keskkonda ja sealseid võimalusi. Olen oma kooli jaoks administraatoriks ja koolitajaks. Antud keskkonda olen tutvustanud läbi koolituse ka enda kooli õpetajatele ja on tore näha, et mitmed on selle ka omaks võtnud. Minu eesmärgiks on teha õpetajad sinasõbraks antud keskkonna võimalustega. Kuna õppeaineid ja õpetajate kogemused on erinevad, siis tuleb igale ühele leida see õige lahendus Moodle keskkonna kasutamiseks.

Kui nüüd liikuda tulevikust minevikku, siis ...

GeoGebra - vajadusel matemaatika tunni lihtsustamiseks õpitud Google vahendid - minu igapäevane vahend nii suhtlemisel, küsitluste loomisel, ajaveebi pidamisel jne NetBeans - programmeerimiseks vajalik Second Life - keskkond, mis annab võimaluse reaalsusest eemalduda OpenOffice - võimalus teiste kontoritarkvarade kõrval vajalikke asju vormistada Microsoft Office - tuntud ja enamasti asendamatu  GIMP - piltide töötlemist tuleb tihti ette Inkscape - sama, mis eelmine Windows Live Movie Maker - oma teadmiste vms asjade illustreerimine läbi video Getwapps - kogumiku loomine HotPotatoes - lihtne võimalus teste teha Lemill - näiteks võimalus materjali või tunni loomiseks FileZilla - kiire abimees failide transportimiseks Mixbook - veebipõhine e-raamatu võimalus Go! Animate - animatsiooni loomine

Libre Office - seoses MO tasuliseks minekuga uue teadmise õppimine Solid Edge - joonestamine Scratch - programmeerimine LOGO - jälle programmeerimine Weebly -  Webquest - üks võimalus tundide läbiviimseks  Audacity - muusikaliste teoste muutmine Microsoft Expression - veebidisaini rakendused CamStudio - tummfilmide tegemine HTML-Kit - veebilehtede loomine Kubbu - testide loomine Exe Learning - tervikliku õpiobjekti loomine PicMonkey - veebipõhine pilditöötlus PurposeGames - mäng Screen-o-matic Panraven - e-raamatuke Myebook -e-raamatu vahend jne

Nagu näha, siis õpitud on mitmeid keskkondi ja programme kasutama (mõned näited toodud lingina). Igapäevaselt on antud nimekirjast kasutamisel umbes kümmekond. Enamasti on eesmärk näidata oma õppematerjale (lisaks ülesanded, testid jne) mitmekülgsena. 

3. Analüüsida, kuidas digivahendite kasutamine ja sellekohaste oskuste areng on mõjutanud/mõjutab minu professionaalset arengut üldisemalt.

Arvan, et ees ootab kindlasti suurte otsuste tegemine ehk näiteks eelnevalt toodu vahendite õpetamine õpetajatele ja siis kõrvalt vaatajana suunamine (rohkem haridustehnoloogilist tööd). Samas loodan, et õpilaste õpetamine ei kao ära, sest kuidas ma muidu teaks, milliste vahendite jne kaudu näidata või suunata nende õpetajaid. Isiklikus plaanis loodan kõike eelnevalt õpitut uuesti läbi teha ja leida nendele vahendite väärilise koha minu õpetamiste seas. Professionaalse arengu vaatamiseks sai juba eelmises sissekandes tehtud haridustehnoloogilist pädevusmudelit silmas pidades fail ja sellest tulenevalt võiks öelda, et digivahendite kasutamise on võrreldes õpetajaks alustamise aastatega arenenud ehk täiendatud on ennast juba piisavalt. Rohkem võiks olla nende teadmiste edasiandmist.

4. "SIBULA" mudel õpetaja professionaalse arengu vaatevinklis.

• KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin? See tasand viitab kõigele sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast (nt õppekava, koolikultuur jne)

Töötan Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis haridustehnoloogina, kuid samas annan ka selliseid kursuseid nagu joonestamine, veebidisain, infopädevus, joonestamine, uurimistööde alused. Olen kahel eelneval õppeaastal andnud ka programmeerimise tunde. 2011. aastal tööle asudes oli kõik minu jaoks uus. Kohanemine uue direktoriga ja nende võimalustega, millega tuli silmitsi seista. Nüüdseks võib öelda, et kahe õppeaasta vältel olen suutnud ennast arendada (koolitused, üritused, suhtlemine). Lisaks ma tundide sisustamisele on lisandunud erinevad kooli puudutavate asjade tegemine - õppekavad, arengukavad, sisehindamine, kursuste tagasisided, koolitused, ürituste korraldamises kaasalöömine, klassijuhatamine jne. Üsna palju on viimasel ajal tegemist olnud üldise koolielu puudutavate küsimuste lahendamisega ehk kokkupuuted näiteks õppealajuhataja ülesannetega.

• KÄITUMINE -  Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele.

Kuidas näiteks eelnevalt toodud "lisandunud asjadega" toime tulla? Eks ikka kõige paremini aitab aja planeerimine. Samas piinab ka väsimus, aga kõikidesse nendesse väljakutsetesse tuleks suhtuda positiivselt. Kõige olulisem on asjadest saada kätte üldpilt, enda osa sellest välja peilida ja anda parim. Vajadusel pakkuda tuge, leida lahendusi jne.

• PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?

Minu kolleegid on välja toonud järgmise, et ma pole suutnud selgeks saada sõna "EI" ütlemist. Tänu sellele olen n-ö see inimene, kes aitab kõiki nii palju ja hästi või halvasti kui oskan. Mulle meeldib osaleda erinevatel koolitustel, milles ma näen, et sealt tulenev teadmine annab võimaluse oma ainet/aineid paremini edasi anda. Milles olen ma pädev? Kes inimest ikka kiidab kui inimene ise. :)

Huvitaval kombel tunnen ennast (hetkel) nagu kala veel hoopis oma huvialas ehk käsitöö tegemisel. Siit lähtuvalt olen leidnud ka seose joonestamise kursuse õpetamiseks, mis omakorda on seoses arvutipõhise õppega. Sügavuti oma mälus sorides leian, et olen pädev aitama õpetajaid kohaneda e-õppega ja veebipõhiste vahenditega. 

• TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale,  mis on sageli tundmatu.

Mõned elulised teadmised ei ole õpitavad, kui neid läbi ei tee ehk ainult teooria teadmistega ei pruugi alati läbi lüüa. Ilma riski võtmata ei pruugi me omandada uusi teadmisi. Julge pealehakkamine on pool võitu. Takistuste ilmnemisel ei tuleks alla anda. Tean seda omast kogemusest. Mis halvasti see uuesti. Seda näiteks siis, kui ma midagi konkreetsel hetkel ei tea, siis tavaliselt päeva-paari pärast tean vastust ja oskan sellel teemal ka midagi öelda.

• IDENTITEET  – Kes ma olen (oma tööga seoses)? Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.

Oma tööga seoses - tööle tuleb tulla rõõmsalt (mitte vastumeelselt). Võib-olla ei ole ma veel piisavalt saanud tegeleda oma haridustehnoloogilise tööga, kuid praegune töökorraldus meeldib mulle ka. Ma olen inimene (nagu eelnevalt ka juba mainitud), kes aitab nii palju kui suudab. Enamasti ikka erialaliselt ja vastavalt oskustele.

• MISSIOON – Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule? Arutletakse näiteks selle üle, miks inimene otsustas saada õpetajaks. Lisaks üldised maailmavaatelised küsimused.

Tuleb tunda ja peab olema näha, et oled oodatud, sinust peetakse lugu, sinu arvamusega arvestatakse. Öeldakse, et aastad pole vennad. Sama võib väita ka õppeaastate kohta. Nagu ma oma kunagises ajaveebi sissekandes olen öelnud "Õpetajaks olemine ei ole kerge töö" (pikemalt siit). Kelle pärast ma kooli tööl käin? - õpilased ja kolleegid. Miks just õpetaja? - sest muud ma rohkem enam juurde õppida ei suuda ja õpetajaks olemine on saanud omaseks. Mis inspireerib? - eespool juba mainitud, kuid eks ikka need inimesed, kes on minu eelkäijad mitte ainult minu töökohas vaid ka väljaspoolt. Mis on minu jaoks oluline? - see, et meie õpetajaskond on suuteline tegema koostööd ja millest võib välja kasvada midagi suurt.

Talvel sportima

Õues on meeldivalt miinuseid ja meie kooli õpilastel toimub täna pärastlõunane talispordipäev. Seoses õpilasuurimisega on kahel õpilasel ette nähtud sellise päeva korraldamine. Ootused on suured. Loodetavasti tuleb ka päike välja :)

------
Üritus leidis aset Tartu Lauluväljaku platsil. Tegeldi erinevate spordialadega. Igas punktis said õpilased koguda punkte. Võistluse võitis kõige aktiivsem klass. Minu klassi õpilane sai disc-golfis esikoha. Super!