Ülikoolis on paljud loengud ja praktikumid läinud üle uuele ajastule ehk siis on leidnud tee virtuaalsesse keskkonda ehk e-õppesse. Mulle see meeldib. Saab endale sobival hetkel tegeleda õppeainetega.
Nagu juba eespool mingis teemas sai mainitud, sest ma ise harrastan koolis lastele õpetada arvutiõpetust läbi virtuaalse keskkonna. E-õpe on minu arvates väga hea võimalus kõigi õppeainete andmiseks üldhariduskoolides. See ei tähenda ainult õppematerjalide/ülesannete veebipõhisesse õpikeskkonda ülespanemist, et õppijad need iseseisvalt läbi töötaksid. Kairi Osula on öelnud, et veebipõhine õpe eeldab uut pedagoogilist lähenemist õpetamisele, mille käigus ei pöörata niivõrd tähelepanu õppematerjalidele ja sisu edastamisele, vaid õppijale ja õppeprotsessile. Sellega nõustun.
Arvan, et üldhariduskoolis ei saa minna aine õpetamisel täielikult üle veebipõhisele õpetamisele. On näha, et õpilased (eriti nooremas kooliastmes) vajavad silmsidet õpetajaga ja suulist juhendamist. Rääkides gümnaasiumi osast, siis seal võib seda kasutada. Olen seda isegi teinud. Mõned õpilased soovisid võtta valikkursusena arvutiõpetust ja samal ajal võtta ka teist ainet. Leidsin lahenduse Reiniku kooli Moodle keskkonna näol. Ühe õpilase tagasisidest võin tuua välja ühe ütluse: "Selline õpe õpetab iseseisvust.". Siin ongi näha vahe noorema ja vanema kooliastme vahel. Nooremas kooliastmes ei olda harjutud kasutama materjali (lugema tööjuhendit ja iseseisvalt tööd tegema). Vanemas kooliastmes pöördutakse õpetaja poole ainult äärmisel juhul (probleemid ülesande esitamisega, juhendid ei avane jne).
Ma ei oska öelda, milline õpe - tavaõpe või e-õpe - nõuab rohkem ettevalmistamist. Arvan, et mõlemal juhul on õpetajal palju tegemist (materjali läbitöötamine, tunnikava valmistamine jne). Mulle meeldib rohkem e-õpe, sest suurem osa materjalist on tehtud veebipõhistena (juhendid, ülesanded, kontrolltööd). Leian, et hetkeseisu arvestades on see lihtsam viis tundide andmiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar