Võit!

Õppeaasta alguses uurisin Koolielu portaali ja leidsin, et seal korraldatakse ka õpetajatele konkursse. Vaatasin ja mõtlesin, et võtan ka osa konkursist "Matemaatika on mõnus". Aga ... millest teha õppematerjal???

Vaagisin igasuguseid ideid ja lõpuks valmis kaks tööd - "Tabelid MS Wordis" ja "OpenOffice.org Tekstidokument Math". Konkursi tulemused avalikustati detsembris 2008.aasta. Ja mis seal kirjas?
II koht Merike Hein "Juhendid ja näited Office kasutamise kohta". See oli lihtsalt pauk selgest taevast. Kas siis tõesti peeti mind vääriliseks sellele kohale? Lihtsalt kirjeldamatu.

Kvaliteet ja kvantiteet

Kuulsin Ülikoolis õppejõudu Anne Villemsit rääkimas, et ta võtab osa koolitusseminarist "Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes", mis toimub 27. - 28. novembril 2008 a. Luua Metsanduskoolis. Mõtlesin, et võtan ka osa.

Ja nüüd olengi siin. Võtsin kampa ka Reiniku kooli õpetaja Liina Hellati. Seltsis segasem. Seminari eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade e-õppe ja hariduse kvaliteediga seotud olulisematest võimalustest ja arengusuundadest Eestis. Näidatakse, milline roll on haridustehnoloogil. Ja nagu ikka huvitab mind, mida uut on toimumas Moodle keskkonnas. Üldiselt on tegemist sellise seminariga, kus teemad - Moodle, Wiki, esitlused, e-õppematerjalid - on mulle tuttavad. Peab siiski mainima, et sa võid olla osalenud juba koolitustel, kus on juba räägitud nendest asjadest, aga alati leidub midagi, mis on jäänud kahe silma vahele ja kordamine on ju tarkuse ema. Ega küll küllale liiga tee.

Konverents "Õpetajalt õpetajale"

Oktoober 2008. Istun konverentsil Tallinna Reaalkoolis. Konverentsi eesmärgiks on võimaldada õpetajatel-praktikutel tutvustada oma kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta.

Osalen mitmes töötoas:
"Helitöötlus arvutis" - Andrus Rinde tutvustab Audacity programmi: selle kasutamist lugude muutmisel (laulujupi salvestamine eraldi failina, oma teksti salvestamine, müra eemaldamist jne).
"Veebipõhised töövahendid võõrkeeleõpetajatele" - Juta-Tiia Mägi ja Ingrid Maadvere näitavad, kus saavad võõrkeele (inglise, saksa, vene) õpetajad teha erinevaid veebipõhiseid ülesandeid oma õpilastele.
"Moodle" - Veiko Hani tutvustab mulle endale juba tuttavat Moodle keskkonda. Täpsemalt selle kasutamist Eenet'i poolt pakutava vahendiga.
"Ajaveeb kui avatud õpikeskkond" - Inga Laidna ja Kristi Rahn näitavad, kuidas kasutada erinevaid blogisid (Blogspot jne) oma õppetöös. Mulle see meeldib. Kavatsen kindlasti kunagi kasutama hakata.
"Puutetahvel ainetunnis: võõrkeel" - Meeri Sild näitab, kuidas puutetahvlit oma tundides kasutada. Täpsemalt algklassides. Oi, kuidas mulle see meeldib. Eriti need vahendid, mis tulevad või õigemini saab alla laadida veebist - testide ja ettekannete tegemine. Ja samas saab ka õpilasi siia kaasata.
"Wiki kui avatud õpikeskkond" - Sirje Kautsaar ja Kerli Koppel tutvustavad Pbworks'i. Selle keskkonnaga olen ma juba ka varem tutvust teinud Urmas Tokko käe all.

Kõik need töötoad on väga huvitavad ja kui keegi nüüd märkas, siis osalen kahel võõrkeelele mõeldud õpitoas. Sellel on ka põhjus. Nimelt ega ma üksida siia ei tulnud. Olen jällegi kampas oma hea kolleegiga Liina'ga, kes on Reiniku koolis vene keele õpetaja. Minu ülesandeks on panna kõik kõrva taha ja kui temal midagi meelest läheb või tahab täpsemalt teada, siis olen mina see, kelle poole pöördutakse.

Soovitan ka teistele selliseid üritusi.

Tiffany vitraaž

Õpilane ja õpetaja - aga kuhu jäävad enda soovid? Inspiratsiooni peab kusagilt leidma... Liitun Tartu Rahvaülikooli Koolituskeskuse tiffany vitraaži kursusega ja et seal üksinda igav ei hakkaks võtan õe ka kampa.

Mida ma seal siis õpin?

Kuidas klaasi lõigata, lihvida, vask-fooliumiga äärte katmist ja tinutamist. Seal on veel vahepealseid etappe, kuid neid ma siin kirjeldama ei hakka.
Aga teadmiseks teistele... Vitraaži liike on kaks - tiffany ja klassikaline. Nad erinevad ainult ühe osa poolest – ühel ühendatakse vask-fooliumiga ja teisel H-kujulise tinaprofiiliga.


Kursusel... Ega meid kohe päris töö kallale ikka ei lasta. Peame tegema klaasitükikestest prooviversioonid ja alles siis mõtlema, mida lõputööks valmistada tahame.

Minu arvates on kõige raskem tegevus klaasi välja lõikamine. See nõuab täpsust ja kannatust. Lihvimine ja tinutamine on selle kõrval nagu lapsetöö.

Teine eriala

Uus õppeaasta. Tekkis idee võtta ülikoolis aineid ka teise eriala jaoks – informaatikaõpetaja – ja lõpetada kaks eriala korraga. Suured ideed, mille teostamiseks kulub aega.

Samal ajal ikka töö arvutiõpetajana. Mõni väidaks, et noor inimene ja jõuad kõike. Sellega tuleb nõustuda, kuid ... On ka piirid. Töö mõlemal pool võib muutuda rutiinseks.


Pilt aadressilt: http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/uudistaja296.html

Õppeaasta 2006/2007

Üks raskemaid õppeaastaid – õpetajana kui üliõpilasena. Ülikoolis palju aineid. Tööl koormus suurem, sest kolleegi tunnid lisandusid ja samuti lisatunnid teiste ainete näol. Õpin olema nö universaalõpetaja, kes saab hakkama iga ainega ja igas vanuseastmes.

Tänu Kollise keskkonnale saan lihtsalt lisatud kolleegi klassid ka enda juurde. Proovin ülikoolis kätt aine"Infotehnoloogia koolis" tuutorina. Koostan koos Riinaga, varem juba mainitud tudengiga kahasse, aine "Rakendustarkvara: Tekstitöötlus" ühe õppeaine raames. Mõlemad ained on siiani üleval e-Õppe Arenduskeskuse Moodle veebikeskkonnas. Tänu nende kahe ainele õppisin selgeks ka Moodle keskkonna. Sellise töökoormuse pärast – töö, ülikool ja juhendaja – jätan ka ülikooli sel aastal lõpetamata ... kuid mitte pooleli.

Ideede elluviimine

Ülikoolis on vaja teha aine “Veebiinfosüsteemid” raames lõputööks veebileht, mis sisaldab lihtsalt lehekülgedele ka andmebaasi jne. Tuleb otsida klient, kes vajab nö kodulehekülge, kus näidata infot seoses nende tööga. Kuna tegemist on rühmatööga, siis liitusid minuga veel kaks tudengit Riina ja Janno.

Mõtlesin, et olen ise kliendiks ja ka koostajaks. Ja mis veel ... Ma saan lahendatud probleemi - õpilased saavad tunnitöid näha ja esitada; mina neid hinnata; õpilased ei pea oma töid mulle enam meili peale saata. Vahva!

Ühekoos valmis meil 2006. aasta kevadeks veebilehekülg Kollis. See on ka praeguseni üleval ja kasutuses. Lehekülg on vabalt kättesaadav ka lihtsalt uudistajale. Nii õpetaja kui õpilaste jaoks on seal kasutajatunnused ja paroolid.

Siinkohal peaksin vabandust paluma nende ees, kes oma materjale seal juhtuvad nägema. Tol hetkel ei mõelnud me üldse selle peale, et rikume autorikaitse seadust. Võin ainult praegu lohutuseks öelda, et see lehekülg teeb varsti läbi uuenduskuuri ja siis on kõik vajalikud asjad seal olemas.