Teadmiste täiendamine

Osalen Tiigrihüppe SA "Õppiv Tiiger" 20-tunnisel kursusel "Esitlused õppetöös ja nende jagamine internetis". Juhendajaks kolleeg Tiit Mauer. Õpime tegema PowerPoint 2007 versiooniga ettekandeid ja mänge.

Lihtsate esitluste tegemine (tekstid, pildid, loendused, diagrammid) on minu jaoks juba ammu teada. Aga mängude koostamine on minu jaoks väga huvitav. Eriti meeldib mulle varjatud piltidega ehk rahvasuus tuntud mängu "Kes on pildil?" koostamine. Selle tegemisel ei ole midagi keerulist: kujundite lisamine, hüperlingid ja animatsioonid. Kirjutan sellise mängu tegemiseks isegi juhendi, et seda hiljem oma ainetundides ära kasutada.

Õpime ka erinevate vastusevariantidega mängude koostamist. Õpilastele kuvatakse küsimus ja näiteks kolm lahendust. Õpetaja klikib õpilaste poolt pakutud vastusel. Vastavalt tulemusele kuvatakse samale slaidile sildike kas õige või vale. Tegemist oleks nagu miljonimänguga.

Taoliste mängudega on võimalik sisustada näiteks klassiõhtud või viia läbi kordamise tunnid.

Digipildid koolielus

Koolielu haridusportaal on muutunud populaarseks kohaks õppematerjalide üleriputamisel. Nüüd on lisandunud sinna veel ka e-kursuste läbiviimine. Asun õppima e-kursusel "Digipildid koolielus 1". Tegemist on 24-tunnise kursusega.

Ingrid Maadvere on kirjutanud aine sisust:
Digipilte kasutatakse õppetöös päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini digipilte oma töösse integreerida. Kursuse läbimiseks on vajalik omada lihtsat digifotoaparaati ja internetiühendusega arvutit.

Kursuse ajal ...

tutvume oma kaameraga,

paneme kõrva taha pilditöötluse olulisemad mõisted,

publitseerime oma pilte veebikeskkonnas Flickr,

töötleme pilte Picnik programmiga,

peame kinni autoriõigustest.

Tegemist on väga inspireeriva koolitusega. Tekitab tahtmise iga päev või öö pildistamas käia. Kursuse käigus omandatud teadmised kuluvad marjaks ära oma õppematerjalide tegemisel. Isegi siis kui ei tee fotosid vaid ekraanitõmmiseid.

E-kursus on nüüdseks lõppenud ja parimaks fotograafiks valiti mind.

E-raamat

Digipiltide koolitusega kõrvuti on käimas 12-tunnine veebipõhine õppimisüritus "E-raamatud", millest ma võtan ka osa. Olen varemalt juba kokku puutunud e-raamatutega (näiteks Moodle keskkonnas). Ise pole aga enne midagi selles suunas teinud, et e-raamatute tegemist õppida. Ei ole olnud aega.

Nüüd avanes aga võimalus sellega algust teha. Kursuse käigus tutvume erinevate veebipõhiste e-raamatute tegemise programmidega - Myebook, Mixbook, Panraven jne. Katsetasin kõikides keskkondades midagi teha. Alguses mõtlesin, et teen midagi õpilastele - juhendi või ülesande. Aga siis ...

Juhtusin vaatama oma reisipilte ja tegin nendest raamatud lühikeste kommentaaridega. Siia ajaveebi riputasin ülesse ka ühe e-raamatu oma võidureisist, mida on võimalik leida sildi 2008/2009 alt.

Isiklikult soovitan teisteski õppeainetes kasutada e-raamatu tegemist näiteks esitluse asemel, suure projekti või uurimustöö esitamisel. See oleks midagi teistsugust, innovaatilist ja näitaks uut lähenemist.

KooliMill

Tiigrihüppe koolitustest ei saa ikka üle ega ümber. Võtan kolleeg Tiit Maueri kursust
"KooliMill - õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega".

Koolitus on päris huvitav. Tutvume erinevate keskkondadega nagu Koolielu, LeMill, Scribd ja Slideshare. Teeme ise materjale ja otsime pilte, videosid. Võtame teadmiseks õppematerjalide kvaliteedinõuded ja autoriõigused. Lõpuks paneme tehtud töödest kokku kogumiku ja avalikustame selle.

Iga e-keskkond võimaldab omal moel õppematerjale ja teste esitada. Selle kursuse raames saan ma rohkem teadlikumaks LeMill keskkonnaga. Eriti meeldib mulle see e-keskkond sellepärast, et seal saab teha teste ja harjutusi. Kasutan selle võimaluse kindlasti ära ka oma õpetajaametis näiteks kontrolltöö tegemisel. Koolituste eesmärk ongi ju see, et õpetajad hakkavad õpitud asju oma aines kasutama.

Siit ka üleskutse - käige koolitustel, sest kunagi ei tea, millisest teadmisest kasu võib olla.

Uus väljakutse ...

... käsitöö vallas - haapsalu sall.

Uurisin käsitööliste ringist, et mis selle salliga on - nõutud, erakordne ja kallis. Haapsalu sall on õhuline, õrn, soe, turvaline, avar ja suletud ühekorraga. See sall annab väga hästi edasi Haapsalu linna oma olemusega.

Ostsin "Haapsalu sall"i raamatu ja sain teada, et salli tegemiseks läheb vaja erinevate suurustega bambusvardad (tavalised ja ringsed) ja muidugi lõnga. Kõige lõpuks veel raami, kuhu sall venima panna. Kiirustasin käsitööpoodi. Lõngu on seal palju, kuid millisest lõngast see kõige ehtsam sall tehakse? Palusin abi müüjalt ja ta näitas, et kasutatakse Merino(s) Extra lõnga. Tema sõnul tuleb ühest lõngast välja üks sall. Võtsin ka vardad.

Vaatasin terve raamatu läbi ja mõtlesin võtta pööratud piibelehemustriga salli, mis Elle Kulli kaelas paistab päris elegantne välja. Salli tegemiseks kulus mul kuu aega, sest ma iga päev ei teinud. Lugesin foorumitest, et professionaalid teevad vähema kui nädala ajaga salli valmis. Peab neile au andma, sest salli tehakse mitmes osas ja lõpus veel kokkupanemine ja venitamine.

Igatahes mina olen oma salli üle õnnelik. Praegu on tegemisel teinegi sall, mille muster on Evelin Ilvese oma.

Kudumine

Alates keskkoolist on mulle meeldinud tegeleda käsitööga - tikkimine, heegeldamine, kudumine ja õmblemine. Sellest ajast on mind painanud mõte, et kuidas kootakse pitsilisi linikuid ja kuidas neid tehakse ringselt kududes. Kuna kogu aeg on midagi teha, siis nüüd avanes mul võimalus.

Asusin iseseisvalt uurima kudumise ajakirju ja veebiportaale. Liitusin käsitööliste ringiga, et saada huvitavaid mustreid. Sain teada, et ringis kudumine ei erine eriti millegi poolest tavalisest kudumisest. Lihtsalt kasutatakse sukavardaid silmuste ülesloomiseks. Kui töö enam neljale vardale ära ei mahu, siis võetakse kasutusele ringvardad. Lõngaks kasutatakse kas peenemaid puuvillaseid lõngu, linaseid niite/lõngu või peenemaid sünteetilisi niite/lõngu. Lõpetamisel kasutatakse heegelnõela abi.

Kõige raskem on alustamine. Silmuste loomisega saab hakkama. Nüüd on vaja need silmused jaotada neljale vardale. Mõtlesin, et teen esimesed kaks rida kahele vardale ja siis jaotan neljale vardale, sest teise reaga on tavaliselt loodud silmustega võrreldes kasvatatud silmuseid juurde ka. Mida rohkem hakkab silmuseid vardal olema, seda lihtsamaks läheb kudumine. Võib öelda, et umbes kahekümne kuni kolmekümne silmusega vardal võib vardad ära vahetada ringvarraste peale. Mustri lugemisel tuleb arvestada sellega, et igal paarisreal tuleb kududa parempidiste silmustega.

Igatahes, kellel huvi ja hakkamist, siis proovige järgi.

Magistrantuuri lõpetamine

Magistrantuuri alustamine oli kerge, kuid lõpuleviimine vaevanõudev. Lõpetamine ei tulnud mulle kergelt - kaks eriala, tööl käimine. See võttis viis aastat aega. Tulemuseks nii tehnikateaduse (infotehnoloogia) kui haridusteaduse (informaatikaõpetaja) magistri kraadid.

Paljud küsivad, et miks kaks eriala? Kui ma 2005. aastal magistrantuuri astusin, siis mõtlesin, et IT (infotehnoloogia) erialaga saan ma ka koolis õpetajaametit pidada. Tuleb välja, et ikka ei saa. Paber määrab kõik. Õnneks meie haridussüsteem võimaldab võtta mitut eriala korraga.

Ja kuhu edasi? Infotehnoloogia doktorantuuri ma ei kipu. Pidev õpetajate nõustamine ja enesetäiendamine on viinud minu mõtted haridustehnoloogi eriala peale, mida õpetatakse nüüd Tallinna Ülikoolis. Vaatame, mida tulevik toob.

Igatahes ... Kes on oma õpingud pidanud katkestama ükskõik mis põhjusel, võiksid uuesti proovida seda akadeemilist elu. Tee ei kahetse.

Puutetahvel

Infotehnoloogiavahendite maailm on pidevas arengus. Turule on ilmunud erinevad puutetundlikud vahendid - tahvlid, telefonid, arvutid jne. Kohati tundub mulle, et see areng on liiga kiire, kuid Eesti on ju arengumaa. Võib olla siis peabki kõik nii kiiresti liikuma.

Tegelen ülikoolis kahe eriala kaitsmisega ja samal ajal proovin võtta Tiigrihüppe 20-tunnist kursust "Interaktiivne tahvel klassiõpetajale". Koolitus on küll mõeldud pigem algklasside õpetajatele, kuid ma arvan, et ka vanemates kooliastmetes saab puutetahvlit kasutades muuta tunnid õpilastele inspireerivaks ja huvitavamaks.

Õpetajaks on seekord Tiit Mauer. Tema õpetuste järgi peame nö lõputööks valmistama sellise mängulise ja esitluse moodi õppematerjali. Puutetahvli jaoks on olemas eraldi tarkvara, mis minu arvates on väga tänuväärne abivahend. See sisaldab interaktiivseid mänge, mida on võimalik õpetajal vastavalt oma ainele kohendada. Samas annab võimaluse kaasata tunnis ka õpilased selle kasutamisse. Hea vahend kiireks tagasisideks näiteks viktoriide läbiviimisel.

Õppematerjalid veebis

Digitiigri koolitus sai läbitud ja nüüd saab võtta lisakursusi. Nagu ikka kõige kiiremal ajal nii ülikoolis kui tööl. Urmas Tokko viib läbi 20-tunnist koolitust
"Õppematerjalide loomine ja avaldamine internetis".

Tunnistan, et ma ei võtakski seda kursust, kui ei oleks olemas kolleege. Nad tahavad, et nende kõrval oleks peale tuttava õppejõu ka keegi, kes oleks kohe abiks nö haridustehnoloog.

Antud kursuse raames peab igal õpetajal (õpilasel) valmima kodulehekülg, kus on tema ainet abistav materjal. Koolitusel tutvustatakse programme ja veebilehti, mis võimaldavad veebilehekülgi koostada. Minu senised kogemused veebilehtede tegemisel hõlmavad programme HTML-Kit (koodis kirjutamine), eXe (sisupakett algajale veebilehtede koostajale), Google Sites, 1st Page 2006, Weebly. Neid on kindlasti veel. Lemmikuteks on viie aasta jooksul saanud loetelust kaks esimest.

Veebilehtede tegemine on nagu püramiidi ladumine. Alguses tuleb valmistada põhi ja hiljem lisada sinna peale (sisse) vastavad osad. Algajale võib koodis kirjutamine tunduda nagu hiina keel. Läbi harjutamise on võimalik vajalikud oskused saavutada.

Ja siit minu soovitus või palve - iga e-õppet harrastav õpetaja võiks vähemalt algtasemel teada html-koodi.

Haridustehnoloogia ...

2010. aasta märts on üks koolituste kuu. Võtan osa Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia 8-tunnisest seminarist "Kus? Miks? Millal?". Räägitakse e-õppest, e-kursusest ja õpimotivatsioonist. Millised on õpilase ja õpetaja ootused, kui hakatakse looma e-kursust. Vaadatakse läbi küsimused, millega noored haridustehnoloogid võivad kokku puutuda oma tööl, sest nemad on inimesed, kelle poole pöörduvad õppejõud (õpetajad), kui nad enam ise ei jaksa oma materjale õppuritele jagada või otsivad uusi lahendusi oma aine andmiseks.

Läbi õppimise ...

On 23. märts 2010. Tartu Kutsehariduskeskus korraldab kõigile huvilistele 8-tunnise haridus- ja karjäärikonverentsi "Läbi õppimise kujundan ennast". Päris huvitav koolituspäev.

Hardo Aasmäe annab ülevaate Eesti inimesest viiekümne aasta pärast ja Hele Riit-Vällik subkultuurist. Mille pärast aga mina sellele konverentsile kohale tulin? Peale ettekandeid toimub töötuba, kus Kristjan Otsmann näitab kirjaliku suhtluse nippe ja meilietiketti.

Kindlasti olete Teiegi kokku puutunud selliste kirjadega, kus kirja teemaks on "Tere!" või kirjal pole saatjat jne. Tänu suhtlusportaalide tulekuga on muutunud õpilaste kirjastiil väga kesiseks. On mindud üle erinevatele lühivormidele (märgikeel) ja slängile.

Igatahes on kirjalikus suhtluses toimunud erinevaid muutusi ja need on toonud kaasa võimaluse seada sisse reeglid e-kirja kirjutamisel. Meilietiketi kohta võib internetist leida mitmeid ülevaateid ja enamuses räägivad ühte ja seda sama. Õpetavad kirju kirjutama ja silmas pidama tähtsamaid e-kirja reegleid.

Koolitusel analüüsime praeguste e-kirjade sisu ja vormi. Selgitame välja, kuidas kirjutada korrektse sisu ja vormiga e-kirju ning harjutame seda. Samas proovime leida õiget viisi suhtluseks oma õpilastega ja räägime, kuidas siiani oleme toime tulnud e-kirjade kirjutamisega.

Digitiiger

Tiigrihüppe Sihtasutus pakub üldhariduskoolide õpetajatele koolitusi. Näiteks baaskoolitus toetub õpetajate haridustehnoloogilisele pädevusmudelile. See on 60-tunnine põhikursus DigiTiiger, mis on e-õppe metoodika kursus ja seob omavahel innovatiivsed õppemeetodid ja kaasaegseid õppevahendeid.

Võtan seda kursust eesmärgiga läbida teised Tiigrihüppe lisakoolitused. Kursuse käigus valmib igal osalejal isiklik e-portfoolio või õpimapp, kuhu on koondatud kogu kursuse jooksul käsitletud materjal. Reiniku koolis viib seda koolitust läbi Urmas Tokko, kelle käe all olen juba õppinud HotPotatoes programmi. Põhikursus Digitiiger koosneb kümnest moodulist, millest enamus materjalist on mulle tuttav, sest ülikoolis on see juba läbitud. Aga nagu öeldud on kordamine tarkuse ema.

Sellest kursusest meeldivad mulle eriti mõistekaartide tegemise võimalused ja samuti erinevad e-õppe keskkonnad. Ja mis minu arvates peaks iga õpetajat huvitama - oma isikliku e-portfoolio tegemine. See on aeganõudev töö, kuid kui arvestada tulevikku, siis kunagi võib juhtuda nii, et selle asemel, et näidata oma läbitud koolitusi ja saavutusi paberil, võib näidata oma elu e-portfooliona. Sinna on koondatud kõik - cv, täiendkoolitused, tunnid, loodud materjalid jne. Lihtsam võimalus oma elulugu kaasas kanda. Soovitan kõigil õpetajatel luua oma e-portfoolio.

Materjalide loomine

Igal uuel õppeaastal korraldab Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu õpetajatele konkursse. Viimati võtsin osa materjaliga, mille eest sain teise koha. Mõtlesin, et võtaks osa ka sel aastal.

Konkurss kannab nime "Täna samm, homme teine". Kuna täiskasvanute koolituse jaoks sai valmistatud mitmesuguseid materjale (juhendid, ülesanded, testid), siis plaanin panna kokku ühe ühise materjali. Kasutan selleks programmi eXe, mis võimaldab lisada sisupaketile 18 erinevat vahendit.

eXe'ga olen tegemist teinud juba magistriõppe teisest kursusest. Sellega on lihtne veebilehekülgi koostada. Isegi need, kes ei oska html-koodis veebilehti teha, saavad eXe't kasutades teha suurepärased veebilehed oma tööde näitamiseks.

Täiskasvanute koolituse raames sai tehtud materjalid AO seitsme mooduli jaoks.
Panen nendest kokku ühe suure materjali nimega "Arvutikoolitus (AO1-AO7)". Seda on võimalik näha ka Koolielu portaalis.


Seekord ei vedanud, kuid loodan, et järgmisel aastal toimub jälle.