Uus väljakutse ...

... käsitöö vallas - haapsalu sall.

Uurisin käsitööliste ringist, et mis selle salliga on - nõutud, erakordne ja kallis. Haapsalu sall on õhuline, õrn, soe, turvaline, avar ja suletud ühekorraga. See sall annab väga hästi edasi Haapsalu linna oma olemusega.

Ostsin "Haapsalu sall"i raamatu ja sain teada, et salli tegemiseks läheb vaja erinevate suurustega bambusvardad (tavalised ja ringsed) ja muidugi lõnga. Kõige lõpuks veel raami, kuhu sall venima panna. Kiirustasin käsitööpoodi. Lõngu on seal palju, kuid millisest lõngast see kõige ehtsam sall tehakse? Palusin abi müüjalt ja ta näitas, et kasutatakse Merino(s) Extra lõnga. Tema sõnul tuleb ühest lõngast välja üks sall. Võtsin ka vardad.

Vaatasin terve raamatu läbi ja mõtlesin võtta pööratud piibelehemustriga salli, mis Elle Kulli kaelas paistab päris elegantne välja. Salli tegemiseks kulus mul kuu aega, sest ma iga päev ei teinud. Lugesin foorumitest, et professionaalid teevad vähema kui nädala ajaga salli valmis. Peab neile au andma, sest salli tehakse mitmes osas ja lõpus veel kokkupanemine ja venitamine.

Igatahes mina olen oma salli üle õnnelik. Praegu on tegemisel teinegi sall, mille muster on Evelin Ilvese oma.

Kudumine

Alates keskkoolist on mulle meeldinud tegeleda käsitööga - tikkimine, heegeldamine, kudumine ja õmblemine. Sellest ajast on mind painanud mõte, et kuidas kootakse pitsilisi linikuid ja kuidas neid tehakse ringselt kududes. Kuna kogu aeg on midagi teha, siis nüüd avanes mul võimalus.

Asusin iseseisvalt uurima kudumise ajakirju ja veebiportaale. Liitusin käsitööliste ringiga, et saada huvitavaid mustreid. Sain teada, et ringis kudumine ei erine eriti millegi poolest tavalisest kudumisest. Lihtsalt kasutatakse sukavardaid silmuste ülesloomiseks. Kui töö enam neljale vardale ära ei mahu, siis võetakse kasutusele ringvardad. Lõngaks kasutatakse kas peenemaid puuvillaseid lõngu, linaseid niite/lõngu või peenemaid sünteetilisi niite/lõngu. Lõpetamisel kasutatakse heegelnõela abi.

Kõige raskem on alustamine. Silmuste loomisega saab hakkama. Nüüd on vaja need silmused jaotada neljale vardale. Mõtlesin, et teen esimesed kaks rida kahele vardale ja siis jaotan neljale vardale, sest teise reaga on tavaliselt loodud silmustega võrreldes kasvatatud silmuseid juurde ka. Mida rohkem hakkab silmuseid vardal olema, seda lihtsamaks läheb kudumine. Võib öelda, et umbes kahekümne kuni kolmekümne silmusega vardal võib vardad ära vahetada ringvarraste peale. Mustri lugemisel tuleb arvestada sellega, et igal paarisreal tuleb kududa parempidiste silmustega.

Igatahes, kellel huvi ja hakkamist, siis proovige järgi.

Magistrantuuri lõpetamine

Magistrantuuri alustamine oli kerge, kuid lõpuleviimine vaevanõudev. Lõpetamine ei tulnud mulle kergelt - kaks eriala, tööl käimine. See võttis viis aastat aega. Tulemuseks nii tehnikateaduse (infotehnoloogia) kui haridusteaduse (informaatikaõpetaja) magistri kraadid.

Paljud küsivad, et miks kaks eriala? Kui ma 2005. aastal magistrantuuri astusin, siis mõtlesin, et IT (infotehnoloogia) erialaga saan ma ka koolis õpetajaametit pidada. Tuleb välja, et ikka ei saa. Paber määrab kõik. Õnneks meie haridussüsteem võimaldab võtta mitut eriala korraga.

Ja kuhu edasi? Infotehnoloogia doktorantuuri ma ei kipu. Pidev õpetajate nõustamine ja enesetäiendamine on viinud minu mõtted haridustehnoloogi eriala peale, mida õpetatakse nüüd Tallinna Ülikoolis. Vaatame, mida tulevik toob.

Igatahes ... Kes on oma õpingud pidanud katkestama ükskõik mis põhjusel, võiksid uuesti proovida seda akadeemilist elu. Tee ei kahetse.

Puutetahvel

Infotehnoloogiavahendite maailm on pidevas arengus. Turule on ilmunud erinevad puutetundlikud vahendid - tahvlid, telefonid, arvutid jne. Kohati tundub mulle, et see areng on liiga kiire, kuid Eesti on ju arengumaa. Võib olla siis peabki kõik nii kiiresti liikuma.

Tegelen ülikoolis kahe eriala kaitsmisega ja samal ajal proovin võtta Tiigrihüppe 20-tunnist kursust "Interaktiivne tahvel klassiõpetajale". Koolitus on küll mõeldud pigem algklasside õpetajatele, kuid ma arvan, et ka vanemates kooliastmetes saab puutetahvlit kasutades muuta tunnid õpilastele inspireerivaks ja huvitavamaks.

Õpetajaks on seekord Tiit Mauer. Tema õpetuste järgi peame nö lõputööks valmistama sellise mängulise ja esitluse moodi õppematerjali. Puutetahvli jaoks on olemas eraldi tarkvara, mis minu arvates on väga tänuväärne abivahend. See sisaldab interaktiivseid mänge, mida on võimalik õpetajal vastavalt oma ainele kohendada. Samas annab võimaluse kaasata tunnis ka õpilased selle kasutamisse. Hea vahend kiireks tagasisideks näiteks viktoriide läbiviimisel.

Õppematerjalid veebis

Digitiigri koolitus sai läbitud ja nüüd saab võtta lisakursusi. Nagu ikka kõige kiiremal ajal nii ülikoolis kui tööl. Urmas Tokko viib läbi 20-tunnist koolitust
"Õppematerjalide loomine ja avaldamine internetis".

Tunnistan, et ma ei võtakski seda kursust, kui ei oleks olemas kolleege. Nad tahavad, et nende kõrval oleks peale tuttava õppejõu ka keegi, kes oleks kohe abiks nö haridustehnoloog.

Antud kursuse raames peab igal õpetajal (õpilasel) valmima kodulehekülg, kus on tema ainet abistav materjal. Koolitusel tutvustatakse programme ja veebilehti, mis võimaldavad veebilehekülgi koostada. Minu senised kogemused veebilehtede tegemisel hõlmavad programme HTML-Kit (koodis kirjutamine), eXe (sisupakett algajale veebilehtede koostajale), Google Sites, 1st Page 2006, Weebly. Neid on kindlasti veel. Lemmikuteks on viie aasta jooksul saanud loetelust kaks esimest.

Veebilehtede tegemine on nagu püramiidi ladumine. Alguses tuleb valmistada põhi ja hiljem lisada sinna peale (sisse) vastavad osad. Algajale võib koodis kirjutamine tunduda nagu hiina keel. Läbi harjutamise on võimalik vajalikud oskused saavutada.

Ja siit minu soovitus või palve - iga e-õppet harrastav õpetaja võiks vähemalt algtasemel teada html-koodi.

Haridustehnoloogia ...

2010. aasta märts on üks koolituste kuu. Võtan osa Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia 8-tunnisest seminarist "Kus? Miks? Millal?". Räägitakse e-õppest, e-kursusest ja õpimotivatsioonist. Millised on õpilase ja õpetaja ootused, kui hakatakse looma e-kursust. Vaadatakse läbi küsimused, millega noored haridustehnoloogid võivad kokku puutuda oma tööl, sest nemad on inimesed, kelle poole pöörduvad õppejõud (õpetajad), kui nad enam ise ei jaksa oma materjale õppuritele jagada või otsivad uusi lahendusi oma aine andmiseks.

Läbi õppimise ...

On 23. märts 2010. Tartu Kutsehariduskeskus korraldab kõigile huvilistele 8-tunnise haridus- ja karjäärikonverentsi "Läbi õppimise kujundan ennast". Päris huvitav koolituspäev.

Hardo Aasmäe annab ülevaate Eesti inimesest viiekümne aasta pärast ja Hele Riit-Vällik subkultuurist. Mille pärast aga mina sellele konverentsile kohale tulin? Peale ettekandeid toimub töötuba, kus Kristjan Otsmann näitab kirjaliku suhtluse nippe ja meilietiketti.

Kindlasti olete Teiegi kokku puutunud selliste kirjadega, kus kirja teemaks on "Tere!" või kirjal pole saatjat jne. Tänu suhtlusportaalide tulekuga on muutunud õpilaste kirjastiil väga kesiseks. On mindud üle erinevatele lühivormidele (märgikeel) ja slängile.

Igatahes on kirjalikus suhtluses toimunud erinevaid muutusi ja need on toonud kaasa võimaluse seada sisse reeglid e-kirja kirjutamisel. Meilietiketi kohta võib internetist leida mitmeid ülevaateid ja enamuses räägivad ühte ja seda sama. Õpetavad kirju kirjutama ja silmas pidama tähtsamaid e-kirja reegleid.

Koolitusel analüüsime praeguste e-kirjade sisu ja vormi. Selgitame välja, kuidas kirjutada korrektse sisu ja vormiga e-kirju ning harjutame seda. Samas proovime leida õiget viisi suhtluseks oma õpilastega ja räägime, kuidas siiani oleme toime tulnud e-kirjade kirjutamisega.