Õppimisüritus "Õpime mängides"

Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist ja Tiia Salm Jäneda Koolist pakuvad Koolielu portaalis õppimisüritust "Õpime mängides". Koolitus on mõeldud eelkõige õpetajatele, kes soovivad õppida koostama mängulist laadi interaktiivseid harjutusi.

Ma olen alates sellest õppeaastast igasse tundi proovinud panna mõne mängu nö õpilaste ergutamiseks. Kursus algas juba 27. detsembril 2010 ja lõppeb 16. jaanuaril 2011. Igatahes võtan osa.

Uurisin koolituse tutvustusest, et näidatakse selliseid interaktiivseid harjutuste koostamise keskkondi nagu ClassTools, PurposeGames, Quizlet, Teach-ICT. Olen mõnda neist juba oma tundides kasutanud. Tegemist on võimalusterohkete keskkondadega. Saab mängida ja samas kinnistada kas õpitut või ärata huvi millegi uue vastu.

Kursuse lõpuks peaks iga õpetaja vähemalt kaks mängulist harjutust tegema. Arvan, et see ei ole keeruline. Ise plaanin teha igas keskkonnas mõne harjutuse, sest tahan oma loovust proovile panna. Lisaks muidugi mängude tegemine ja enesetäiustamine.

Huvi äratamiseks Teile ka üks test - Head uut aastat! - ja mäng - Kaasaegne õppimine.

Teadmiste täiendamine

Osalen Tiigrihüppe SA "Õppiv Tiiger" 20-tunnisel kursusel "Esitlused õppetöös ja nende jagamine internetis". Juhendajaks kolleeg Tiit Mauer. Õpime tegema PowerPoint 2007 versiooniga ettekandeid ja mänge.

Lihtsate esitluste tegemine (tekstid, pildid, loendused, diagrammid) on minu jaoks juba ammu teada. Aga mängude koostamine on minu jaoks väga huvitav. Eriti meeldib mulle varjatud piltidega ehk rahvasuus tuntud mängu "Kes on pildil?" koostamine. Selle tegemisel ei ole midagi keerulist: kujundite lisamine, hüperlingid ja animatsioonid. Kirjutan sellise mängu tegemiseks isegi juhendi, et seda hiljem oma ainetundides ära kasutada.

Õpime ka erinevate vastusevariantidega mängude koostamist. Õpilastele kuvatakse küsimus ja näiteks kolm lahendust. Õpetaja klikib õpilaste poolt pakutud vastusel. Vastavalt tulemusele kuvatakse samale slaidile sildike kas õige või vale. Tegemist oleks nagu miljonimänguga.

Taoliste mängudega on võimalik sisustada näiteks klassiõhtud või viia läbi kordamise tunnid.

Digipildid koolielus

Koolielu haridusportaal on muutunud populaarseks kohaks õppematerjalide üleriputamisel. Nüüd on lisandunud sinna veel ka e-kursuste läbiviimine. Asun õppima e-kursusel "Digipildid koolielus 1". Tegemist on 24-tunnise kursusega.

Ingrid Maadvere on kirjutanud aine sisust:
Digipilte kasutatakse õppetöös päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini digipilte oma töösse integreerida. Kursuse läbimiseks on vajalik omada lihtsat digifotoaparaati ja internetiühendusega arvutit.

Kursuse ajal ...

tutvume oma kaameraga,

paneme kõrva taha pilditöötluse olulisemad mõisted,

publitseerime oma pilte veebikeskkonnas Flickr,

töötleme pilte Picnik programmiga,

peame kinni autoriõigustest.

Tegemist on väga inspireeriva koolitusega. Tekitab tahtmise iga päev või öö pildistamas käia. Kursuse käigus omandatud teadmised kuluvad marjaks ära oma õppematerjalide tegemisel. Isegi siis kui ei tee fotosid vaid ekraanitõmmiseid.

E-kursus on nüüdseks lõppenud ja parimaks fotograafiks valiti mind.

E-raamat

Digipiltide koolitusega kõrvuti on käimas 12-tunnine veebipõhine õppimisüritus "E-raamatud", millest ma võtan ka osa. Olen varemalt juba kokku puutunud e-raamatutega (näiteks Moodle keskkonnas). Ise pole aga enne midagi selles suunas teinud, et e-raamatute tegemist õppida. Ei ole olnud aega.

Nüüd avanes aga võimalus sellega algust teha. Kursuse käigus tutvume erinevate veebipõhiste e-raamatute tegemise programmidega - Myebook, Mixbook, Panraven jne. Katsetasin kõikides keskkondades midagi teha. Alguses mõtlesin, et teen midagi õpilastele - juhendi või ülesande. Aga siis ...

Juhtusin vaatama oma reisipilte ja tegin nendest raamatud lühikeste kommentaaridega. Siia ajaveebi riputasin ülesse ka ühe e-raamatu oma võidureisist, mida on võimalik leida sildi 2008/2009 alt.

Isiklikult soovitan teisteski õppeainetes kasutada e-raamatu tegemist näiteks esitluse asemel, suure projekti või uurimustöö esitamisel. See oleks midagi teistsugust, innovaatilist ja näitaks uut lähenemist.

KooliMill

Tiigrihüppe koolitustest ei saa ikka üle ega ümber. Võtan kolleeg Tiit Maueri kursust
"KooliMill - õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega".

Koolitus on päris huvitav. Tutvume erinevate keskkondadega nagu Koolielu, LeMill, Scribd ja Slideshare. Teeme ise materjale ja otsime pilte, videosid. Võtame teadmiseks õppematerjalide kvaliteedinõuded ja autoriõigused. Lõpuks paneme tehtud töödest kokku kogumiku ja avalikustame selle.

Iga e-keskkond võimaldab omal moel õppematerjale ja teste esitada. Selle kursuse raames saan ma rohkem teadlikumaks LeMill keskkonnaga. Eriti meeldib mulle see e-keskkond sellepärast, et seal saab teha teste ja harjutusi. Kasutan selle võimaluse kindlasti ära ka oma õpetajaametis näiteks kontrolltöö tegemisel. Koolituste eesmärk ongi ju see, et õpetajad hakkavad õpitud asju oma aines kasutama.

Siit ka üleskutse - käige koolitustel, sest kunagi ei tea, millisest teadmisest kasu võib olla.

Uus väljakutse ...

... käsitöö vallas - haapsalu sall.

Uurisin käsitööliste ringist, et mis selle salliga on - nõutud, erakordne ja kallis. Haapsalu sall on õhuline, õrn, soe, turvaline, avar ja suletud ühekorraga. See sall annab väga hästi edasi Haapsalu linna oma olemusega.

Ostsin "Haapsalu sall"i raamatu ja sain teada, et salli tegemiseks läheb vaja erinevate suurustega bambusvardad (tavalised ja ringsed) ja muidugi lõnga. Kõige lõpuks veel raami, kuhu sall venima panna. Kiirustasin käsitööpoodi. Lõngu on seal palju, kuid millisest lõngast see kõige ehtsam sall tehakse? Palusin abi müüjalt ja ta näitas, et kasutatakse Merino(s) Extra lõnga. Tema sõnul tuleb ühest lõngast välja üks sall. Võtsin ka vardad.

Vaatasin terve raamatu läbi ja mõtlesin võtta pööratud piibelehemustriga salli, mis Elle Kulli kaelas paistab päris elegantne välja. Salli tegemiseks kulus mul kuu aega, sest ma iga päev ei teinud. Lugesin foorumitest, et professionaalid teevad vähema kui nädala ajaga salli valmis. Peab neile au andma, sest salli tehakse mitmes osas ja lõpus veel kokkupanemine ja venitamine.

Igatahes mina olen oma salli üle õnnelik. Praegu on tegemisel teinegi sall, mille muster on Evelin Ilvese oma.

Kudumine

Alates keskkoolist on mulle meeldinud tegeleda käsitööga - tikkimine, heegeldamine, kudumine ja õmblemine. Sellest ajast on mind painanud mõte, et kuidas kootakse pitsilisi linikuid ja kuidas neid tehakse ringselt kududes. Kuna kogu aeg on midagi teha, siis nüüd avanes mul võimalus.

Asusin iseseisvalt uurima kudumise ajakirju ja veebiportaale. Liitusin käsitööliste ringiga, et saada huvitavaid mustreid. Sain teada, et ringis kudumine ei erine eriti millegi poolest tavalisest kudumisest. Lihtsalt kasutatakse sukavardaid silmuste ülesloomiseks. Kui töö enam neljale vardale ära ei mahu, siis võetakse kasutusele ringvardad. Lõngaks kasutatakse kas peenemaid puuvillaseid lõngu, linaseid niite/lõngu või peenemaid sünteetilisi niite/lõngu. Lõpetamisel kasutatakse heegelnõela abi.

Kõige raskem on alustamine. Silmuste loomisega saab hakkama. Nüüd on vaja need silmused jaotada neljale vardale. Mõtlesin, et teen esimesed kaks rida kahele vardale ja siis jaotan neljale vardale, sest teise reaga on tavaliselt loodud silmustega võrreldes kasvatatud silmuseid juurde ka. Mida rohkem hakkab silmuseid vardal olema, seda lihtsamaks läheb kudumine. Võib öelda, et umbes kahekümne kuni kolmekümne silmusega vardal võib vardad ära vahetada ringvarraste peale. Mustri lugemisel tuleb arvestada sellega, et igal paarisreal tuleb kududa parempidiste silmustega.

Igatahes, kellel huvi ja hakkamist, siis proovige järgi.